Seda päeva pole me saanud tähistatud. Kaks korda lükati vihmase ilma tõttu edasi ja et ikka aprillis peetud saaks, tehti see täna.
Algas kõik siiski usutlusega tänase päeva kohta... kevadpühad, volbriöö, nõiad! Etteruttavalt mainime, et tagasiteel lasteaeda oli Maloryl meeles küsida, et "kes need loomad olid, kes täna urust välja tulevad ja laulavad?".
Aga Sõpruse pargis oli palju jooksmist. Park on suur ja kujusid seal palju. Toimus nimelt orienteerumismäng, mille käigus pidid lapsed pildil oleva kuju juurde joksma ning sealt lähedusest leitud ülesande täitma. Ülesannegi seisnes peamiselt jooksmises, et ikka mitu ringi kapates, hüpeldes jne. ümber kuju. Ei teagi, kui palju lapsed seal kokku jooksid... pole kerge joosta, kui mutimullahunnikute vahelist lauget maad oli kohati üsna vähe :) Nii mõnelgi lapsel olid "ninali" kukkumisest (pehmest kukkumisest) põlved porised. Teil on kõigil loodetavasti töökorras pesumasinad kodus?
Tänuks pingutuse eest saime kommi, koguni kaks!
Suure ähmiga juhtus meil paar "tööõnnetust" ka. Annaliisal juhtus jooksuhoos roosipõõsaoks pihku sattuma ja üks selle oksa kuri okas tegi väikse sõrme otsa valusa kriimu. Saime üle. Tagasiteel oli üks reetlik auk tee sees. Jõuad sa siis kogu aeg ninaette vaadata. Allan ka ei jõudnud ja tagajärjeks oli koperdamine ja kukkumine ja sinikas. Saime jällegi üle.
Kui lasteaia väravasse jõudsime ja lapsed veel õue nurusid (mis tõestab, et neil väikestel tegelastel tundub kohati ammendamatu energia olema), sai neile siiski vastatud, et lähme tuppa sööma. Selle peale vastas Karl, et "me sõime ju kommi!" :)
Tore jooksupäev oli!
väsimatud hinged :)
ReplyDelete