Täna käisime pargis kevadet otsimas. Püüdsime hoida kõrvad kuuldel ja silmad avatud kõigele, mis vähegi talvest erines. Ja leidsime me nii mõndagi.
Esimene ülesanne oli igal lapsel seista aasal leiduva paiselehe kõrvale. Vahel on nõnda, et kuulad ja kuuled nagu küll, kuid meeltesse kohale jõuab vaid lause lõpp. Nii juhtus ka täna lastega- käisid teised nõutult paljude paiselehtede vahel (eelmisel nädalal õppisime seda lille) ringi seni, kuni Karl leidis möödunudaastase vahtralehe ja seisis selle kõrvale. Oli märgata, et selle peale hakkasid ka teised lapsed puulehti otsima :) Vihje peale, et sel lillel on ju kollane õis, oli kõigil muidugi asi selge ja iga põnn kükitas täpselt õiges kohas.
Kuid pargis ootas meid suur üllatus. Mitte igal aastal ei satu kuulma konnkontserti ja mitte just lihtne pole leida tiiki vm. veekogu, kus selline uhke kutsumata külalistele mõeldud kontsert toimub. Meie kohta teadsime, kuid aeg oli salastatud nagu ikka. Konni oli palju ja tiik pulbitses ja liikus. Laste jaoks tegime ka seda, mida kunagi teha ei tohiks- võtsime lähemaks uurimiseks natuke konnakudu tiigist välja (panime tagasi ka hiljem).
Kevadet otsisime me veel taevast, maa pealt ja puude küljest. Nägime palju lilli, kuulsime linnulaulu ja vaatasime puude küljes olevatest pungadest välja pugevaid noori lehti. Jooksime suurest õnnest natuke sihitult ringi ka. Selle juures avastasime, et meie Mattiasest saab suur ja hooliv loodusemees. Poiss kõndis lausa kikivarvul, et mitte ühelegi ülalisele mitte peale astuda :)
Tagasiteel avastasime veel ühe kevadise märgi- lastel polegi enam kindaid- salle ja riideid ka poole vähem ja poole õhemalt seljas! Väga ilus ja rõõmus aeg on kevad!
väga vahva...käisin õhtul veel lastega kaemas, aga siis polnud küll nii palju konni nagu teie videos ja kontserti nad ka ei viitsind meile teha, kuna tegeleasid seal muude asjadega :D
ReplyDeleteLooduses on mõnus :)