Thursday, March 29, 2018

MUNADEPÜHAD

Muna koks, muna koks,
kelle muna katki läeb,
oma munast ilma jääb.

Sellise luuletuse õppisime täna hommikul, enne, kui lapsed mune värvima asusid.
Munadepühad, lihapühad (selle sõna ütles Alex, selgitasime seda lastele võimalikult lihtsalt ja mõistetavalt), kiigepühad... Kiigepühad on vana uskumus sellest, et kevadpühade ajal pidi palju kiikuma, et suur õnn majja saabuks. Täna käskisime lastel õues palju kiikuda. Leidke pühade ajal võimalusi mõnda kiiku külastada. Ja ega siis ainult lapsed ei pea kiikuma, ikka Teie ka. Õnne on kõigil vaja.
Meil oli täna kiire päev. Kõigepealt külastas meid üks lõbus jänes, kes rääkis lastele ühe lõbusa kanaloo ja tõi kaasa korvitäie värvilisi mune.
Värvisime ka ise sibulakoortega mune. Oli palju pusimist ning hiljem ka üllatust, et "ohhoo, mul on selline!" Loomulikult mängisime ka munakoksu mängu. Ikka selle luuletuse saatel. Lastele meeldis. Kirjutasin selle luuletuse siia selleks, et koduski võiks munakoksimise lõbusamaks muuta.
Õhtul ootame külla vanavanemaid. Muljed sellest peost saabuvad Teieni esmaspäeval.
                  enne munade värvimist uurisime ja maitsesime muna mitmel moel













 

SÕBER MATHIAS

Lasteaeda tulles näis,
et lõputu on sinu päev.
siit sa sõpru juurde said,
õpetajalt pika pai.

Elus on palju põnevust ja ootamatuseid. Meie sõbra Mathiase pere kolib Pärnusse. Täna on Mathiasel viimane päev meie rühmas. Poiss muudkui korrutab meile, et "kolin ära!".
Saatsime Mathiase täna pidulikult varakult alanud suvepuhkusele ning soovisime talle varakult ka ilusat kooliteed. Natuke kahju on ja samas ka hea meel selle tubli ja toreda pere üle.
                                                          kes aias, kes aias...
                                                                  puntrakalli

Thursday, March 22, 2018

TUBANE KEVAD

Nii väga sooviks juba sooja ja kevadisemat ilma. Talv on sel aastal meile liiga pikalt külla jäänud.
Täna me alustasime lastega kevadpühadeks valmistumist. Püüame oma rühmaruumi vanaemade ja vanaisade jaoks kevadisemaks muuta.
Külvasime muru ja pistsime tippsibulad (minisibulad, nagu Oliver ütles) mulda. Mullased käed äratasid lastes palju üllatust-imestust-elevust. Iga päev ei saa mulla sees tööd teha.
Ajatame ka natuke puuoksi.







Wednesday, March 14, 2018

HAMBAARSTIL

Täna käisid meil külas hambaarstid. Ikka selleks, et laste hammaste tervisele tähelepanu juhtida.


 
 

RÄHN RÄ JA METSALOOMAD

Oleme mitmel aastal osalenud lastega VVVS matkamängus (http://www.vvvs.ee/90/). See on nii lihtne. Käime matkal, teeme sellest kokkuvõtte ja saame tasuks ilusa raamatu ning tänukirja.
Meie lasteaia ümber on palju loodust. Kolmest küljest ümbritseb meid väike metsatukk, kus on ka meie poolt palju kasutatud metsarada . Sellel rajal on lastele asjad juba nii omased ja tuttavad. Seega mõtlesime matka uudsemaks tegemiseks jalutada lastega kaugemale metsa. Sinna, kus me igal aastal korra käime.
Veel eelmisel nädalal matkaplaane tehes oli kõikjal lumi ja külmakraadidki üsna suured veel. Sel nädalal valisime matkapäevaks selle päeva, kui kõikjal oli üsna vesine ja kevadine olla. Pole halba ilma, on vale riietus. Iga väiksem takistus ei saa ometi meie poolt planeeritut ära rikkuda. Võtsime kotid selga ja läksime. Kohati oli tee märg ja vesine, siis libe ja jäine. Lõbus minek oli. Ikka jooksujalu ning hõigeldes.

 
Väikse puhkepausi tegime meile tuttaval palgihunnikul. Uurisime, kas lapsed enda ümber kevadet kuulevad ja näevad. Linnulaulu kuuldi ja mustavaid künnivagusid märgati, ka kevadised veevulinad nimetati, kuid otse laste selja taga olev pajupõõsas jäi kahe silma vahele :)
 
Juba minnes hakkas paari last nälg nii suuresti näpistama, et oli vaja see näpistus valju häälega enda seest välja kurta. Selle peale näpistas nälg koheselt muidugi kõigi laste kõhtusid. Niiet metsa jõudes tegelesime esmalt selle suure murega- sõime moonakotid kergemaks ja jõime pärnaõie teega täidetud termose tilgatumaks. Tuju läks kohe nii heaks.



 
Meie matka mõte, lisaks tervislikule eluviisile, oli seekord metsaga seotud. Kuidas hoida metsa, milleks ja kellele on mets vajalik? Kõik oma prahi korjasid lapsed püüdlikult kottidesse tagasi (metsloomad söövad muidu selle ära ja neil hakkab kõht valutama), ühtegi puuoksa ei murdnud lapsed lihtsalt lõbu pärast.
Jutustasime ning etendasime ühe toreda loo sellest, kuidas üksik ja õnnetu rähn otsis endale sõpru. Millegipärast ei elanud tema kodumetsas ühtegi teist metslooma, kuigi sinna olid inimesed istutanud nii ilusad ja noored puud. Lendaski rähn siis teise metsa, kus elasid karu, rebane, hunt, jänes, orav, isegi siil elas seal. Kutsus kõiki loomi enda metsa, sest seal on ju palju parem elada ja seal on nii palju loomi. Keegi ei uskunud rähni. Loomad saatsid rebase luurele. Rebane läks ja vaatas puude taha ja kändude sisse, ei leidnud kedagi. Läks tagasi ning ütles, et seal pole kedagi. Loomad arvasid, et saadavad ka orava kõrge kuuse otsa asja kaema. Orav ronid kõrgele ning vaatas kaugele. Ka tema ei näinud rähni metsas ühtegi looma. Orav läks tagasi ning ütles seda teistele. Kõik uskusid teda, ainult hunt ei uskunud. Aga hundid ei usugi kedagi. Seega läks ka hunt rähni metsa vaatama. Kuid ka tema ei näinud seal teisi loomi. Tagasi tulles oli hunt rähni peale pahane ning süüdistas teda valetamises. Kuid rähn ütles, et lähme kõik koos vaatama. Sellega olid loomad nõus. Läksid kõik koos vaatama. Isegi siil läks. Jalutasid seal rähni metsas puude vahel ning nägid, et seal oli palju loomi. Ühe põõsa taga oli jänes, teise taga rebane. Kõik loomad olid siin. Loomad leidsid, et rähni mets on väga ilus ning otsustasid sinna elama jääda. Rähn aga oli väga õnnelik oma uute sõprade üle.





 
Metsas on kõik teisiti. Kõik, mis on teisiti, on ühtlasi laste jaoks ka uus ja huvitav. Õpetasime lastele ühe liikumismängu. Palju oli koperdamist ja puuokstesse takerdumist. Kõik see tundus nii lõbus.
 
Tagasitee oli meil sama pikk kui minnes, kuigi mõnel lapsed ei tahtnud jalad enam sõna kuulata. Eks need jalad olid õnnelikult väsinud paksu lume sees sumamisest.

 



Thursday, March 8, 2018

PALJU ÕNNE KERT JA REET!

Meie tänane päev oli eriti pidulik. Tähistamist oli palju. Tüdrukutepäevale lisaks õnnitlesime ka Reeta ja Kerti.
Kert on laps, kes naerab südamest. Kui asi vähegi naljakas tundub, siis poiss naerab. Eriti naudib ta igasuguseid liikumismänge. Rõõmsameelne ja tore poiss, kes nüüd saab näidata kahe käe sõrmedel oma vanust.
Reet on meie särav suur sõber. Kindlameelne ja seiklushimuline. Tema vanusest me ei räägi. Kuigi lastega rääkisime ning Andri selle ka välja nuputas.
Natuke sünnipäevalaulu ja kommi. Kerti tõstsime kuus korda õhku ka.







                                                     Reet sai puntrakalli