Monday, April 1, 2013

...NEMAD MU MURED JA SOOVID LOEVAD SILMADEST, PÄIKESE VÄLJA TOOVAD VIHMASTEST ILMADEST...

Seda oskavad imehästi vanaemad ja vanaisad. Ei teagi, kas on seda elukogemust neil sedavõrd palju, et kannatust ja mõistmist jagub laste jaoks kuhjaga.
Käisite meil külas juba eelmisel neljapäeval. Mitu päeva varem teatasid nii mõnedki õhevil lapsed, kes neile külla tulemas on. Nii tähtis ja oluline on neile väikestele põnnidele see, et kõik pereliikmed nende olemisest ja tegemistest osa võtaksid. Seda oli näha õhtul, kui meie rühma uksest ikka üksi ja kahekesi ja ka kolmekesi külalisi saabuma hakkas. Laste jaoks oleks kui teised jõulud saabunud... oh seda jooksmist ja hüppamist... need on tegevused, mida me tavaliselt lastele toas ei luba igaks juhuks (need väikesed käed ja jalad on veel sellised ettearvamatud ja isepäised). Kuid seda suurt rõõmu ja elevust ei suuda ju kuidagi muul moel enda seet välja lasta- ikka hüpates ja joostes!
Peab ütlema, et nii palju rahvast ei ole meie rühmas vist küll kunagi olnud. Seda oli tore vaadata ja teada, et Te tähtsaks peate lastele rõõmu valmistada.
Ja meie õpitud luuletus Teile kõlas nii:

                         Kuidas elada vanaemata ja vanaisata?
                 Nemad mu mured ja soovid
                 loevad silmadest,
                 päikese välja toovad
                 vihmastest ilmadest.

Lastega seda arutledes, leidsid nad, et just nimelt vanavanemad oskavad nii hästi lohutada ja maiustega hellitada. Kui emalt-isalt kommi ei saa, siis vanaemalt ja vanaisalt ju ikka saab?!
Lõbus oli koos mängida ka "Tantsud tähtedega" mängu. 
Kohvile kutsudes polnud meil plaanis seda nii lihtsaks teha. Võtsime siingi natuke aega ja pakkusime Teile välja lastega koostegemise lusti. Lapsed on seda juba kordi teinud- nüride nugadega salatit lõikunud. Ja kui hästi ei lõika, siis saab ka noaga tükke "rebida". Küllap kuidagi ikka saab :) Nüüd pakkusime seda rõõmu ka Teile. Ja peab ütlema, et ka suured oskavad asju teha nii, et ei "virisegi". Salat sai lõigutud väga kiiresti ja enne sööma asumist ka ära kaunistatud. Loore tegi enda tadrikusse päikese, mille kollasest paprikast kiired ta siiski hiljem söömata jättis. 
Kõige kaugemad külalised olid meil sedakorda Annaliisa Otepää vanaema ja vanaisa. Aitäh Teile ja aitäh kõigile, et vaevaks võtsite kohale tulla, olgu see tee nii pikk, kui tahes ja selleks ajavõtmiseks ka oma tööasju natuke on tulnud sättida.
                                                 vaata, mul on käsi kaks...
                                                                   armas

                                sellise väikese vaasi voolisid lapsed kingituseks








                                                  rohkem poleks mahtunudki :)

1 comment: