Täna käisid meie väiksed poisid harjutamas maja ehitamist. Kunagi on ju ikka vaja kuskil elada, kus oleks oma tuba ja oma luba! Meie tarkuseteraks on sel nädalal "harjutamine teeb meistriks!" Õige ta on, et ega ikka ühe korraga asju selgeks ei saa. Etteruttavalt olgu öeldud, et selle mängumaja ehitaminegi ei saanud meil selgeks, seetõttu teme seda sel nädalal veel.
Abiks oli meil aga jälle onu Aimar. Kes siis muu. Ise seda maja vaadeldes ja püüdes meelde jätta, kuidas ta nüüd täpsemalt kokku-lahku käibki, poleks me suure tõenäosusega nii hästi hakkama saanud. Klotse oli palju ja "ehitusmehi" ka mitu.... igal oleks oma selgitus ja teooria olnud. Oh seda vaidlust siis! Onu Aimar oli "töödejuhataja" ja nii laabus meil kõik hästi.
Algas kõik laudade ja klotside loendamisest ja ümber maja kõndimisest, et ikka aru saada, kuidas kõik koos püsib. Siis lammutasime selle maja vundamendini koost lahti ja asusime jälle üles ehitama. Kõik ei ole aga nii lihtne. Onu Aimari näpunäidete järgi pidid väiksed ja ülimalt tõsised ehitusmehed lauad ja klotsid korralikult ära sorteerima ja õigetesse hunnikutesse panema. Ilmselt selleks, et hiljem oleks lihtsam maja kokku saada, et üleliigseid liigutusi klotside otsimise näol vältida :)
Poisid olid tublid ja tõsiselt asja juures. Katust pannes lauda kõrgele upitades tuli Henryl keeleotski suust välja. Ja me teeme seda veel, sest harjutamine teeb meistriks ja kunagi peab ju endale ikka maja ehitama! Sellised mehed, kes seda oskavad, on "tehtud" mehed!!
No comments:
Post a Comment