Uus aasta ja uued mõtted ning teod. Lastega vaibal istudes ja nende muljeid möödunud pühadest ja saadud kingitustest kuulates, oli kuidagi naljakas meenutada, et "eelmisel aastal"... Alles see ju oli :)
Uued mõtted küll, kuid üks vana mõte jäi meil enne pühi siiski teoks tegemata. Me võime palju asju suuta ja suunata, tõsta ja nihutada, ent Ilmataadiga kokku leppida milleski ei ole meile jõukohane. Suur külm ei lasknud paaril viimasel päeval enne pühi meid õue ja seetõttu jäi meie iga-aastane jõulupuu metsaelanikele ehtimata.
Uus aasta on käes, kuid selle vana asja me toimetasime täna siiski ära. Mets on loomade ja lindude kodu, seal on nende rajad ja salakohad, mida inimene ei peagi teadma. Ilmselt seetõttu me seal alati ka "uperdades" liigume ja õpime oksade eest hoiduma ja jalgealust jälgima. Lumi on selline reetlik kattematerjal ebakindla maa peal. Me ikka kukkusime ja vajusime kohati läbi jäägi nii, et jalad märjaks said (siinkohal peab ütlema, et läbivajujad olime siiski ainult meie- õpetajad, ei teagi milleks just meie?:))
Sobiva kuuseni me ilma suuremate viperusteta ikkagi jõudsime. Selle kuuse ehtimiseks me enam jõule ettekäändeks ei toonud, tegime seda lihtsalt suurest, heast ja hoolivast südamest,et lastes hoolimist loomade ja lindude abistamise vastu ärgitada.
See ehtimine on muidugi üks parajalt peen näputöö. Ei saanudki muidu hakkama, kui pidime vähemalt ühe kinda käest ära võtma. Ja siis ikka nii nagu alati- õunad kõrgemale lindudele ja porgandid allapoole jänestele. Heina lumele raputades ja lastelt uurides, kes seda metsas sööma võiks tulla, arvas Kermo, et näiteks hobusele see maitseks... Leppisime siiski kokku, et seda nosiks ka jänes või metskits.
Kindaid tagasi kätte pannes avastas Mattias, et keegi oli tema kindasse natuke lund ajanud. Läks natuke aega selle mõttega harjumiseks, kuid kinda see väikemees lumest siiski puhtaks saputas ja kätte tagasi pani.
Jutt sai kirjutatud ja nüüd edasi peab natuke vist pusima, et pildid uuest kaamerast kätte saada ja Teile siia näitamiseks sättida :)
Hakkama sain :) Selgus, et kaameraga on võimalik ka filmida ning edaspidi püüame laste tegemisi ka videole jäädvustada ning ehk oleme nii nutikad, et need ka blogisse laetud saame!
Rõõm lugeda taas uut postitust sellest, kui toredad ja hoolivad on teie tegemised jätkuvalt :)
ReplyDeleteJa tore, et olete fotokaga sõbraks saanud ning ootan huviga ikka pilte ja nüüd ka siis filmiklippe :)