Tuesday, December 11, 2012

MÄNGUD PÕHUS!

Uued asjad ja mängud on head ja mugavad- sõber ei pea selleks olemaski olema, et lõbus mängida oleks. Sõbraks võib ju olla ka arvuti või teler! Ei oska öelda, kas just kõik lapsed selle arvamusega nõus on, kuid paljud kindlasti. Meie suured siinkohal nõus ei ole hästi.Võta nüüd kinni, kellel õigus on, suurtel või väikestel? Ega väikseid nutikaid inimesi ei maksa alahinnata.
Meie suured siin Kastanimunakese rühmas siiski natuke jonnime vastu sellele arvamusele. Seetõttu me ikka ja jälle püüame laste igapäevaellu midagi vana ja veel vanemat tuua. Kadrid, mardid.... nüüd siis jõulud.
Täna tõime vanade eestlaste kombel jälle põhud tuppa (õlgi pole võtta) ja õpetasime mänge ja juttude jutustamist, mõistatuste esitamist. Annaliisa esitas mõistatuse, mis oli tõeline pähkel meile kõigile- mõista, mõista, mis see on...seest kollane ja väljast sinine? Ei arvanudki ära. Annaliisa vastuseks oli sinilill. Vaat nii! Tubli tüdruk.
Tegelikult juhtus nende põhkudega jälle nii nagu igal aastal. Võtsime jalast sokid-sukad, maast vaibad ja enne, kui kõik põhud kotist välja said, olid lapsed juba suurest õnnest neid lae poole loopimas. Kui selle kõige keskele maha istusime, avastasime väikese Loore paljajalu ümber põhu kõndimas ja hoolega jälgimas, et ta mõne üksiku kõrre peale ei astuks. See kõik oli tema jaoks vist imelik ja veidi mõistmatu materjal.
                               et natuke harjuda, sai esialgu sülle tõstetud

Põhul istudes mängisime ka Kindamängu. Väga lõbus oli. Proovige kodus ka, et vanasti palle ei olnud, visati ikka üksteisele kinnast. Mäng ise käib nii: leppisime kokku, et kui mängujuht viskas kinda ja hõikas lapsele "maa", pidi see laps nimetama maa peal elava looma või putuka ja kui hõigati "taevas", siis seal lendava linnu või putuka. Kui vastus oli vale, pidi pandiks oma kinga loovutama. Hästi läks meie lastel, ainult kaks panti tuli hiljem lunastada. Vahva oli Loore vastus- talle hõigatud "maa" sai tüdrukult vastuseks "issi". Vastu pole vaielda siin midagi :)



Põhus vedasime ka vägikaigast ja tegime "põhuingleid". Meil kõigil oli väga lõbus. Loodetavasti ka Teil, emad ja isad, kui õhtul kodus neid väikseid põnne puhtaks pesete ja särke saputate ja juustest kõrsi välja kammite ja üldse kõige selle segaduse kohta aru pärite...


                                                             uuuuuuuuuu!

                                                           põhuingel
                                  mõista, mõista, kes see on...

Sellised olid mängud siis, kui elati ilma liigsete asjadeta ja osati rõõmu tunda lihtsusest. Kunagi ei olnud igav...




1 comment: