KEVADPÜHAD

Askeldusterohke päev....isegi täpselt ei tea, millal askeldama hakati, igatahes kõik muudkui tegutsesid. Ja õigesti tegid, muidu poleks kõige sellega toime tulnud, mida tänaseks plaanitud oli.

Saabumas on kevadpühad- munadepühad. Lastele meeldib see teine nimi paremini. Ja milleks ka mitte? Siis saab mune värvida ja koksimise mängu mängida. Juba vara hommikul nende munade värvimisega alustasimegi. Selleks kasutasime seekord looduslikku materjali- lapsed pakkisid munad sibulakoorte sisse, sekka ka hibiskust (üllatavalt huvitava halli tooni andis), pune ja täppide tegemiseks väikseid kive ning siis keema. Jätame need munad keema....

Kõlas koputus! Küsisime laste käest, kas keegi kutsus meile täna külalisi? Suur Karl tegi väga suured silmad ja tunnistas väga tõsiselt, et tema küll pole kedagi kutsunud. Ei tahtnud ebaviisakad olla, seega kutsusime uksetaguse salapärase külalise ikka tuppa. Jänes... jänes mis jänes! Korv oli käes ja soovis lastega hüppamise mängu mängida (no mis neist jänestest ikka muud oodata:)). Väga lõbus mäng oli... õnneks polnud see jänes neljakäpukil ja õigete jäneste moodi ta meil hüpata ei palunud (selline hüppamine lõppes meil teatavasti ninali kukkumisega). Ja ilusat kevade jätku soovides pakkus see lahke tegelane meile värvilisi šokolaadimune.

Mis siis edasi? Meie hommikuring rääkis täna kanast ja kukest ning kõigest sellest, mida nende olemasolu endaga kaasa toob. Siinkohal teile laste poolt huvitavaid ütlemisi. Küsimusele, milleks see kukk seal kanakarjas olema peab, vastas Annaliisa, et "kui keegi tuleb, siis ta ajab ära!".Haudumine on Kristo arvates see, kui "kana istub munadel peal ja teeb neile sooja." Uurisime ka muna. Munakollane on kollane ja palli moodi- siililegi selge. Raskem oli võrdlust leida munavalgele. Rait arvas, et see on õli, suure Karli jaoks aga munavedel. Võrdluseks kõlas veel tarretis, kissell ja tegelikult leidsime ilma piinlikkust tundmata, et kõige enam sarnaneb munavalge tatiga.

 

Munad olid seniks keenud saanud. Neid lahti harutades oli põnevust palju. Sellise loodusliku materjaliga värvides ei tea iial, milline on tulemus. Ei leidunud ühtegi ühesugust muna. Lastel oli lausa ahhaa-elamus! Munad imetletud, mängisime ikka ka koksimise mängu. Mõni sai kohe kibeda kaotuse osaliseks, teine võitles vapralt viimase võimaluseni. Täpselt ei mäletagi, kes võidumees oli, ju see polnud me jaoks nii oluline. Edasi pusisime mune koorida. See polegi nii lihtne töö, kuigi hakkama said kõik, niiet laud oli munakoori täis. Sõime neid mune nagu õunu, sõime ja kiitsime. Tore oli see, kuidas Mattias nägi suurt ja aeganõudvat vaeva muna koorimisega ja kui see tehtud, sirutas muna meie poole ja ütles "ei taha". Säh sulle, muna koorimine oli lõbus ja huvitav, kuid see mis sealt seest välja tuli, polnud enam sugugi põnev. Ehk peaks Mattiase emale ettepaneku tegema, kogu pere munad võiks poiss koorida, talle meeldib! Tegelikult meelitasime selle väikse poisi ikkagi paari ampsu tegema, polnudki nii hull.

Tänane päev lõppeb meil peoga. Oleme külla kutsunud meie tegemisi uudistama vanaemad ja vanaisad. Selleks on juba mitu päeva lapsed elevil ja usinalt luuletust, käemängu ja näidendit korranud. Tänaseks jäi neile võileivatordi valmistamine. Lapsed segasid, ladusid, hakkisid ja olid seejuures väga tähtsa olemisega. Ja jälle peab mainima, kui te vaid teaks, kui olulised on laste jaoks emade, isade, vanaemade ja vanaisade külaskäigud!

                                   keegi teine ei jõudnud....

Kuid sellest, kuidas meie pidu läks, räägime juba tagasiulatuvalt esmaspäeval... 

Ilusaid kevadpühi Teile ja Teie perele!!