Palju õnne, Annaliisa!

Sünnipäev on tore päev, tore päev,

kauaks see meelde jääb, meelde jääb .....

Annaliisa pidas täna koos sõpradega oma sünnipäeva. Algatuseks saime teada, et Annaliisa sai sünnipäevakingiks batuudi. Siis jätkus meil pidu traditsiooniliselt - sünnipäevalaul, suured sõbrakallid ja väiksed kingitused,seitse korda hurraa ja pidulaualt üht-teist magusat põske. Suureks rõõmuks on ikka väga vähe vaja.

 

LOOMAAIAS

Tänu direktori kirjutatud projektile saab meie lasteaed jätkata ilusat traditsiooni- loomaaia külastus koolieelikutega. Rait ja Malory olid reede hommikul reisivalmis, nii mõnigi meie rühma laps jäi nukralt järele vaatama. Aga pole hullu... küll tuleb ka teiste kord! Ilmaga meil vedas, vihma ei sadanud, päike väga palavalt ei paistnud.

Sõit Tallinnasse sujus kenasti...pärast Koset oli lastel põnevust palju. Seda tänu tee ehitusele...aina kostus ohh ... ahh ja näe vaata. Poisse huvitab ju igasugune tehnika.

Loomaaia väravas ootas meid giid, keis meid kohe sappa võttis ja kahe tunnisele retkele viis.Loomaaias on ikka nii, et mõni loom ei tahagi end uudishimulikele näidata, muudkui põõnab päikese käes! Aga pole hullu, loomaaias loomi palju-palju!! Kui üks ei taha end näidata , siis teine ikka näitab! Nii ka seekord, lõvid peesitasid päikese käes, jääkarud selle eest demonstreerisid end suurima hea meelega. Uustulnuk ninasarvikut saime piiluda ainult kaugelt! Lõpuks jõudsime ka elevantide juurde, lapsed olid juba tükk  aega giidilt tema kohta pärinud. Saime nende suurte loomade tegutsemist tornist mõnuga jälgida.

 Lõpuks puhkasime kohvikus jalgu ning limpsisime jäätist.Tagasisõites oli päike bussi kuumaks kütnud, kuid ega me suhkrust ole, et ära sulame! Oli ilus päev!

SPORDIPÄEV!

Te ju teate, mis see on?

Kes meist poleks osalenud spordipäeval. Need on olnud ja jäävad ikka olema, et juba väikestes lastes huvi ja indu tekitada selle tegevuse vastu.

Täna sportisid meie kõige suuremad lapsed- Rait, Karl, Eerik, Malory ja Annaliisa.

Mõõtu võtsid nad palliviskes, 50m jooksus, kaugushüppes ja ümber tiigi jooksus.

Pallivise on üks sellistest aladest, kus tuleb paljude asjade peale korraga mõelda- jälgida joont, sättida jalad ja käed õigesse asendisse (ikka vasak jalg ette ja parem käsi koos kehaga kallutatult taha) ja siis veel visata ikka pigem taeva poole kui otse mööda maad. Igati mõistetav, kui iga kord need visked korralikult välja ei tulnud.

Teine selline rohket mõtlemist nõudev ala on kaugushüpe. Vaja vaadata, kust tõukad ja kuidas tõukad ja siis veel maanduda oleks ju ka soovitav kahele jalale korraga. Igati mõistetav, kui kõik need hüppedki ei õnnestunud nii, nagu vaja oleks :)

Jooksud olid meil see-eest tublid. Eerik sai boonuseks, et kaaslast ei jagunud, Reedaga võidu joosta. Jään vastuse võlgu, kumb kiirem oli... suures ergutamistuhinas ei märganudki!

Ja ümber tiigi jooks oli vahva, see toimus meil konnakontserdi saatel. Sedapuhku olid esinejad natuke hilisema kudemisega rohelised tiigikonnad. Meie tubli jooksupoiss Rait jäi natuke jänni oma sandaalidega, kuna just täna oli tal õnnestunud tossud nende vastu vahetada. Lapsed vajavad just lõpusirgel tublit ergutamist. Nii mõnigi väsinud laps ei oska aimatagi, kes tema selja taga kiirendab ja kurja plaani haub veel lõpus mööda tuhiseda. Seda hõigates leiavad lapsed aga veel veidi jõudu et siiski seljatagust rivaali sinna seljataha jättagi.

Tublid olime! Väiksemad spordivad järgmisel nädalal!

VÄIKE JA SUUR

Meie Mattias on selline väike ja krapsakas poiss, kes ei pelga suurte inimeste töid ja tegemisi. Selgus, et täna pidi kirjade järgi lasteaiatöötajatel reha kaasas olema, et sellega meie õueala puhtaks riisuda. Seda kirja juhtus lugema ka Mattiase ema ning tulemuseks oligi, et Mattiasel väike reha kaasa oli toodud. Poiss oli selle üle väga uhke ja tõsi on see, et nii mõndagi aega ta sellega ka suurt tööd tegi ja eakaaslaste mängu poolegi ei vaatanud. Natuke segas töö tegemist vaid see, kui vanad puulehed reha külge kinni jäid ja nõnda see väike abiline pidi suure osa oma väärtuslikust tööajast lehti sealt ära võtma ja ükshaaval kärusse viima :)

Pildile sattus ta kõrvuti meie direktori Heljega. Suur ja väike inimene, suur ja väike reha. Tubli!

KONNAKONTSERT

Täna käisime pargis kevadet otsimas. Püüdsime hoida kõrvad kuuldel ja silmad avatud kõigele, mis vähegi talvest erines. Ja leidsime me nii mõndagi.

Esimene ülesanne oli igal lapsel seista aasal leiduva paiselehe kõrvale. Vahel on nõnda, et kuulad ja kuuled nagu küll, kuid meeltesse kohale jõuab vaid lause lõpp. Nii juhtus ka täna lastega- käisid teised nõutult paljude paiselehtede vahel (eelmisel nädalal õppisime seda lille) ringi seni, kuni Karl leidis möödunudaastase vahtralehe ja seisis selle kõrvale. Oli märgata, et selle peale hakkasid ka teised lapsed puulehti otsima :) Vihje peale, et sel lillel on ju kollane õis, oli kõigil muidugi asi selge ja iga põnn kükitas täpselt õiges kohas.

Kuid pargis ootas meid suur üllatus. Mitte igal aastal ei satu kuulma konnkontserti ja mitte just lihtne pole leida tiiki vm. veekogu, kus selline uhke kutsumata külalistele mõeldud kontsert toimub. Meie kohta teadsime, kuid aeg oli salastatud nagu ikka. Konni oli palju ja tiik pulbitses ja liikus. Laste jaoks tegime ka seda, mida kunagi teha ei tohiks- võtsime lähemaks uurimiseks natuke konnakudu tiigist välja (panime tagasi ka hiljem).

Kevadet otsisime me veel taevast, maa pealt ja puude küljest. Nägime palju lilli, kuulsime linnulaulu ja vaatasime puude küljes olevatest pungadest välja pugevaid noori lehti. Jooksime suurest õnnest natuke sihitult ringi ka. Selle juures avastasime, et meie Mattiasest saab suur ja hooliv loodusemees. Poiss kõndis lausa kikivarvul, et mitte ühelegi ülalisele mitte peale astuda :)

Tagasiteel avastasime veel ühe kevadise märgi- lastel polegi enam kindaid- salle ja riideid ka poole vähem ja poole õhemalt seljas! Väga ilus ja rõõmus aeg on kevad!

                       Raiti kommentaar: "nad teevad nagu motika häält!"

JÜRIPÄEV

Seda päeva pole me saanud tähistatud. Kaks korda lükati vihmase ilma tõttu edasi ja et ikka aprillis peetud saaks, tehti see täna.

Algas kõik siiski usutlusega tänase päeva kohta... kevadpühad, volbriöö, nõiad! Etteruttavalt mainime, et tagasiteel lasteaeda oli Maloryl meeles küsida, et "kes need loomad olid, kes täna urust välja tulevad ja laulavad?".

Aga Sõpruse pargis oli palju jooksmist. Park on suur ja kujusid seal palju. Toimus nimelt orienteerumismäng, mille käigus pidid lapsed pildil oleva kuju juurde joksma ning sealt lähedusest leitud ülesande täitma. Ülesannegi seisnes peamiselt jooksmises, et ikka mitu ringi kapates, hüpeldes jne. ümber kuju. Ei teagi, kui palju lapsed seal kokku jooksid... pole kerge joosta, kui mutimullahunnikute vahelist lauget maad oli kohati üsna vähe :) Nii mõnelgi lapsel olid "ninali" kukkumisest (pehmest kukkumisest) põlved porised. Teil on kõigil loodetavasti töökorras pesumasinad kodus?

Tänuks pingutuse eest saime kommi, koguni kaks!

Suure ähmiga juhtus meil paar "tööõnnetust" ka. Annaliisal juhtus jooksuhoos roosipõõsaoks pihku sattuma ja üks selle oksa kuri okas tegi väikse sõrme otsa valusa kriimu. Saime üle. Tagasiteel oli üks reetlik auk tee sees. Jõuad sa siis kogu aeg ninaette vaadata. Allan ka ei jõudnud ja tagajärjeks oli koperdamine ja kukkumine ja sinikas. Saime jällegi üle. 

Kui lasteaia väravasse jõudsime ja lapsed veel õue nurusid (mis tõestab, et neil väikestel tegelastel tundub kohati ammendamatu energia olema), sai neile siiski vastatud, et lähme tuppa sööma. Selle peale vastas Karl, et "me sõime ju kommi!" :)

Tore jooksupäev oli! 

                                                                 mmmmmmmm...

                                                         ohhohhhooooo....

                                                                    aiaiai

EILSEST

Eile käisite Te meiega "tähtsat" juttu rääkimas. Nii me alati lastele ütleme, et nad rõõmsalt lepiks sellega, et ema-isa väravast sisenedes nemad veel koju ei saagi. 

Jutud juttudeks, need meil ju räägitud saidki ja oli tore, et ka Teie poolt tuli mõni uus ja vahva ettepanek. Aitäh Anu!

Kuid laualolevate küpsiste juurde tegite te üsna üllatunud näo, kui selgus, millest need tehtud on. Siinkohal Teile tõestus...

Me tõesti panime sinna sisse palju majoneesi:)