Käisime täna Imaveres Piimandusmuuseumis. Nagu ikka muuseumis, on ka seal palju vanu asju ja endiselt väga meeldiv ja sõbralik vastuvõtt. Ehkki see õpperetk oli mõeldud koolieelikutele, siis nagu lubatud- suuremate varjus ja seljataga sahkerdasime kaasa ka Loore ja Veiko. Võib ju olla, et nende jaoks sealne tutvustav jutt veidike raske oli, kuid ühtteist ju ikka nende väikeste kõrvade taha pidama jäi. Ja mis peamine, me teeme seal ju ise jäätist ning võid ja veelgi peamisem, sööme selle kõik ise ära ka. Sellest said need meie väiksemad ikka aru!
Masinad ja vanad või- ning jäätiseteoks vajalikud riistad on sealses muuseumis uhked. Muuseumi perenaine aga selline lastesõbralik ja humoorika jutuga. Lapsed kuulavad teda ning meil suurtelgi kiskus vahel suu muigele. Soovitame kõigile- minge sinna!
Poiste selja taga vanal uksel on kuulutus, kus üks tädi müüb tiinet lehma, millele palutakse järgi minna õhtul peale lüpsi.
Jäätist ja võid teeeme seal alati 42% koorest. Jutule vahele ütleks, et sealne perenaine on seal muuseumis kahe aastaga 15 kg kaalus juurde võtnud. Igati mõistetav nii rammusa koore puhul.
Võtsime seda tööd nii nagu vanasti, ehk siis tegime kõike kondimootori jõul. Tõmbenumbriks olid muidugi vanad võimasinad, mida tuli vändast ringi ajada. Lastest moodustus kahe masina taha pikk järjekord ning ühel hetkel avastasime meie suured, et vispliga koort jäätise jaoks vahtu kloppima jäimegi ainult meie. Lastel on veel see eelis, et nemad võivad valida endale meelsama tegevuse, suurtele jääb kõik see, mis neist üle jääb :)
jaksas küll...
Et jäätis tuli tõesti ülimaitsev, kirjutaks Teilegi siia selle väga lihtsa retsepti. Ehkki 42% koort meil pole, sobib ka tavaline vahukoor, mida läheb vaja umbes 400g. Kloppige vahtu, või siis kodus, kui keegi ei näe, võtke salaja kapist välja mikser. Vahtu löödud koorele lisage "pool lätlast" (pool purki läti kondenspiima), veelgi maitsvam on pruuni kondenspiimaga. Segage rahulikult koore sisse ning maitseks võib lisada mõnda moosi. Külma ja hiljem kõhtu. Imehea!!!!
Lapsed sõid ning küsisid juurdegi, oleks võibolla veelgi söönud, kuid nii rammus jäätis ajas südame läikima. Silmadega oleks veel söönud, kuid eelnevalt söödud leib koos isetehtud võiga seadis piirid. Tagasi lasteaeda saabudes kohtasid meie lapsed trepil naaberrühma õpetajat, kes uuris, et kus meie ka käisime. Meie lastelt kõlas vastuseks, et "bussi peal käisime!". Eerik ütles mõni aeg hiljem, et sealt kaasa saadud uhke mütsi paneb tema kodus pähe ja... ühiselt sai otsustatud, et siis võiks ju sellega emmele kööki appi minna.
Mainiks veel, et sealt lahkudes sai juttu tehtud ka päkapikumaast, kus me juba mitu aastat külastajaks olnud. See on neil vahvasti välja kukkunud, milleks siis mitte sinna veelgi minna.
Vahva oli!
Tundub põnev ja eks tuleb ka see jäätis kodus ära proovida ;)
ReplyDelete