Õuealal oli täna meie jaoks üles seatud liiklusväljak, kus eelnevalt räägitut kinnistada. Natuke vigurit tegime ka- sõitsime sinkavonka ja üle laua ja püüdsime ühe käega ka suunda näidata. Välja tuli väga hästi. Enne tõsisemalt sõiduks minekut juhtus Eeriku ratta abirattaga miskit tabamatut. Ei seisnud see enam paigal ja sinna kadus ka selle väikse poisi usaldus ratta püstiseismise vastu. Asendamatuid olukordi pole olemas. Eerikule sai pihku pistetud sau, millega ta tähtsalt keelas ja lubas teistel sõita. Poisi sõnul oli see isegi põnevam tegevus, kui rattasõit.
Olemas olid meil ka jalakäijad, kuigi neil kõige selle paljukordse tee ületamise peale natuke vist igav hakkas ning Laura-Liisa seetõttu oma tänaöist ja väga toredat unenägu meenutas :)
Väga õpetlik ja vahva päev :)Mattias rääkis õhinaga terve õhtu mis ta rattaga tegi :)
ReplyDelete