Suusatamine meie lastele väga meeldib, pole kohanud veel ühtegi pirinat, et "ma ei taha, mulle ei meeldi...".Seda lõbu oodatakse suure õhinaga ja kui tegu tehtud, ollakse ühiselt õnnelikud nii tubli suusatamise kui ka kukkumiste üle. Kukkumisi meil ju ikka ette tuleb, ega muidu Tartu maratonile ei saa... kukkumine peab ka selgeks saama. Sellel suurel suurte inimeste võistlusel on ju ka palju kukkumisi. Nendeks me treenimegi :) Rõõmus kukkuja on meil Henry. Pikali maas, suusad sõlmes ja ise üliõnnelik.
Suured lapsed teevad meil juba pikemaid ja kiiremaid ringe. Täna rajalt naastes oli Karli nägu suurt ja siirast rõõmu täis. Poiss kuulutas kõigile, et "ma olin täna tubli!". Rait suusatas aga vist mitme mehe eest. Riidest lahti võttes oli see väikemees jälle nagu pesus käinud :)
Samal ajal võtsid väiksemad lapsed metsaalust ringi tehes asja natuke rahulikumalt ja suure mõnuga. Nendega sai väheke ka spordijuttu aetud...
Harjutamine teeb meistriks :) ja muideks Mattias on juba läbinud oma esimese Tartu Maratoni- seda küll TILLU sõidu näol aga siiski :) ja ehk õnnestub ka see aasta minna ;)
ReplyDeleteKuuldavasti võttis see väike maratoonar suusasaapad endale öösel magades kaissu :)))
ReplyDelete