Oli selline kirju aasta, nagu ikka iga meie aasta!
Oli palju rõõme, oli... no ikka rõõme rohkem!
Nüüd, kui paljud lapsed juba suvepuhkusele on jäänud ja paljud kohe-kohe jäämas, sooviks veel mõndagi meenutada. Mille poolest see aasta meelde jäi?
Sügisene matkarajal seiklemine- on väga vahva ja laste jaoks tähtis, et emad ja isad, onud ja tädid, vanaemad ja
vanaisad selleks oma kiirest igapäevasest toimetamisest väikse tüki aega
leiavad, et lastele koostegemiserõõmu pakkuda. Matk oli meeldejääv selle poolest- iga lapsevanem pidi ühe puuhalu kotti panema, et vorstide küpsetamiseks lõket teha. Kui järg sinnamaale jõudis, oli üllatav, mida kõike sealt isade kottidest välja võeti. Kevini ja Kristo isa püüdis vist terve väiksemat sorti puuriida kodus sinna mahutada ja suure Karli isa õngitsest oma seljakotist isegi kirve välja (hea mõte, kui puid poleks jagunud, siis...metsa). Aitäh Teile emad ja isad!
Meie huvitavad ja projektipõhised väljasõidud karjamaale, suurlauta, viljapõllule, Elistvere loomaparki, Imavere Piimandusmuuseumi, Hellenurme vesiveskisse, Kördiööbiku pagaritöökotta ja talvisesse metsa loomajälgi otsima. Mäletame laste ütlemist, et "jälle on suur buss maja ees". Käimist- toimetamist oli tõesti palju. Muidu lastele kättesaamatud asjad toodi meile kandikul kätte. Selle eest aitäh meie lasteaia direktorile Heljele! Tema sulest kirjutatud projektid saavad enamjaolt 100 % rahastatud.
Oleme vist hingelt rahutud, nii suured kui väikesed meie rühmas. On olnud palju selliseid majast välja sättimisi, mis kuidagi ootamatult ja äkki pähe kargavad. Tore on see, et kui üks mõtleb, siis teised kõik sellest kinni ka haaravad ning asja teoks teevad. Meie õuesõppe retked on alati mitmekülgsed ja üllatusi täis. Ei tea ju iial, mida looduses parasjagu leiduda võib. Ja muidugi selline piiramatu mängumaa (olgu, saarikul siiski on piirid, muidu sulpsaksime vette) ning looduslikud vahendid mängimiseks. Lapsed on ikka nii põnevil olnud, ju neile meeldib! Ja niiviisi vahetult õppides on ka palju asju paremini meelde jäänud.
Osalesime juba teist aastat üleriigilises matkamängus, kust tunnustuseks teenisime tänukirja ja loodusteemalise raamatu.
Matk oli meil "tuisulumine" ja sellest sai ka blogis kirjutatud. Kuid matkast siiski veel mõned märksõnad- tuisk, käpuli liikumine, lõke, palju-palju tossu, tahmased vorstid ja laste elevus!
Meelde jäi veel sügisene teatrikülastus Vanemuises. Lastega sellisesse rahvarohkesse kohta minnes on ikka väike sabin sees- ega mõni neist väikestest ja paigalpüsimatutest põnnidest ometi kaotsi ei lähe? Pole veel kordagi selline sabistamine end õigustanud. Lapsed on tublid ja oskavad käituda, kuigi suurest elevusest endal silmad peas vilavad. Selle teatriskäigu (või ka muude taoliste käikude) juures on ikka selle avaliku wc kasutamisega veidi segadust. Meie õpetajatega oleme tunginud nii mõnessegi meeste wc-sse, kuna väiksed poisid seal sees oma püksinööpide, püksirihmade ja traksidega pusimise juures hätta satuvad. Meil on pikapeale isegi häbitunne kadunud. Teater aga oli tõesti hoogne ja hea!
Meie jõulude-eelne aeg on üllatusterohke olnud alati. Need kotikesed, mis seinale riputatud, et vägagi avalikult päkapikkudele mõista anda- siia kah kommi paluks!- olid laste jaoks pilgupüüdjad. Hommikuti rühma saabudes katsuti ikka, kas midagi seal sees ka on. Oli muidugi! Aitäh Teile suured päkapikud!
Ja eriliselt jäi meelde vanu jõulukombeid tutvustav hommikupoolik. Seda põhurallit ja vanu mänge ei unusta ehk pikka aega ükski laps. Sellisel puhul ütleks suure tänu Leale, kes kunagi teist nägugi ei tee, kui meil miski sellist segadust tekitav pähe tuleb (lahe!- nii ütleb ta tavaliselt). Kogu selle segaduse peab ju tema koristama.
Väga armas on laste suhtumine loomadesse ja loodusesse üldse. Südamest ja tõsiselt ehime igal aastal loomadele metsas jõulupuu. Ikka õunad ja leivakannikad suurte laste poolt upitatult ülemiste okste külge kitsedele ja lindudele ning porgandid väikeste laste poolt jänestele alumiste okste külge.
Selle aasta saavutustest sooviks veel esile tõsta ülemajalised Tõrupoisi valimised. Võitis selle tiitli meie Kardo. Hurraaaa! Ülemajalisel näitemängupäeval olime nominendid piirkondlikule näitemängupäevale. Järgmisel aastal püüame paremini veel. Oleme tublid ja meie lapsed on näitlemisest alati huvitatud.
Ujumispidu! See oli tõeline pidu... Lapsed olid ujulas ujumist õppides tublid, nad olid sellise pillerkaari ära teeninud. Ja selle eest tänud õpetaja Anule (väsimatult energiat täis) ning onu Aimarile, kes läbi aasta meid erinevate ettevõtmiste juures abistanud on.
Kevadistest üritustest paistis silma karu Pätsu sünnipäev. Olgem ausad, oli selline ettevõtmine, mida alustades ei teadnud me isegi, millega see täpselt lõpeb. Ja lapsed olid nii õhinas ja see omakorda innustas meidki üha uutele mõtetele. Väga spontaanne ja tore nädal kukkus välja. Veelkord aitäh emadele ja isadele toetuse eest. Järgmisel aastal saab see karvane tegelane 6- aastaseks. Eks näis! :)
Ja meie suur ja uhke sõit Tartusse. Sai kirjutatud, et jäi vaid lendamata. No Tartus on ju lennuväli. Selle peale mõtleme järgmisel kevadel. Selle juures tänaks lapsi. Olite tublid ja vastupidavad.
Selleks aastaks tõmbame joone alla. Osadega lastest sügisel enam ei kohtugi (külla meie tegemisi piiluma ootame teid ju ikka), kuid osadega näeme jälle.
Ilusat, sooja, kirjut, huvitavat ja seiklusterohket suve Teile emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, onud ja tädid. Mängulusti põue ja vahvaid sõpru teile Annaliisa, Anu, Henry, Mattias, Kerdo, Kermo, väike Karl, Rait, suur Karl, Kardo, Kevin ja Kristo.
Reet, Lea, Marge ja Kai
