Meil on sel kevadel Ilmataadiga diil. Ikka nõnda, et meie ütleme, kuidas olla võiks nende ilmaoludega.
Tänane päev algas päikesepaistega. Lapsed kogunesid meil väikeste kadudega- Saskia ja Raian haigestusid. Kuid kõik teised olid kohal ja vähe lastest, ka emad ja isad olid kaasas. Ja Laura-Liisa ning Kermo õed olid ka koolist vaba päeva endale võtnud, et meie huvitavate tegemistega ühineda. Meid sai rõõmustavalt palju!
Sõitma hakates meenus, et selle matkaraja alguses olev parkla polegi nii suur. Kiikasime seljataha ja loendasime autod üle. Üheksa saime. Natuke juurdlesime murelikult ja leidsime, et õpetajaid vedav auto on ju esimene, küllap meie ikka parklakoha saame :) Tegelikult mahtusime ikka kõik, jäi ruumi ülegi.
Rappa jõudes natuke pilvitas, kuid matkamise jaoks superhea- mitte liiga palav ja piisavalt palju sääski! See viimane oli küll viimase ööpäeva üllatus.
Pole meie ehitanud raja algusesse piknikuplatsi. Asukoht veel imeilusa järve ääres, millel ujumas kaks luike. Seega oli meil esimene kehakinnituspaus. saigi juba palju kõnnitud :) Väike Andri haukas oma pirukast nii suure tüki, et meie kõrv tabas poisi ema mainimas, et ärgu oma põski teinekordi nii pungil toitu täis hammustagu. Seepeale mainis Marge, et "mis hammaste taga, see oma".
Rajal kohatud suhtlemisvaeguses meesterahvas, kes rabavaikuses oma puukujude kallal nõkitses, juhatas meile rajaotsa õigetpidi kätte (nii pidi parem vaade olema) ja täpselt niipidi me kõndima hakkasimegi.
Polnud veel kuigipalju kõnnitudki, kui Oliver avastas, et nüüd võiks ju jälle pirukat süüa. Ei söönud siiski veel. Enne nautisime ilusat jalutuskäiku, puhkasime jalga rabajärve ääres ja leidsime loodusest nii mõndagi, mida iga päev ei näe. Avastasime näiteks, et kui nüüd külm liiga ei tee, siis tuleb suur marjaaasta. Praegu on looduses õitsemisaeg. Kõik lõhnab... silmailu kui palju!
Tagasiteel jõudsime jälle ühe piknikuplatsini, selgus, et see oli seesama, mille ääres me korra juba einestasime. Seega oli järv, mille ümber me matkasime üllatuslikult ümmargune :) Jälle sõime! Ja matkasime tagasi parkla poole, sest päev polnud meie tegemiste jaoks veel lõppenud. Ees ootas väike piknik Loore koduaias, et tähistada seal suviste sünnipäevalaste pidu natuke etteruttavalt. Teel kohtasime jälle seda meest, kes ikka oma puukuju kallal nõkitses. Tema sooviks oli meiega jälle vestelda. Ja püüdis tema meid juhatada ühe suure kuklaste pesa juurde. Selgitus tundus algusest saati natuke keeruline ja et ilm kiskus üha enam pilvisemaks, siis loobusime sellest vahepeatusest ning sõitsime otse Loorele külla.
Küll on sellel väikesel tüdrukul ilus kodu. Suur sumisevate õunapuudega aed, Kahetoaline koerakuut (maja), lilled, terrass ja palju puukujusid. Saun oli ka ja selles saunas elas must kass.
Lastel oli palju tegutsemist nii toas kui õues. Teades, kui ruttu meie lastel käib toa sassimängimine, siis ma ainult kujutlesin, mis seal Loore toas hiljem oli. Lea teadis, et ka suuremate vendade toauksed oli avali ning Kermo ja Laura-Liisa vähemalt ühe venna voodis olla käinud kassipoega otsimas :) Aitäh Sulle Anu, et meile oma külalislahke värava ja koduukse avasid!
Aga sünnipäevalasteks olid meil seekord Jarko, Veiko ning Marge (kuigi Veiko kindlalt väitis, et "minul ei ole täna sünnipäev, mul on teisel aastal"). Küll oli uhkelt suur sünnipäevaring ja puntrakallistus. Sellist ei saa me igapäev näha. Ja kui on sünnipäev, siis on ju ka väike pidulaud. Jälle sõime. Ei teagi, mida me täna rohkem tegime, kas sõime või matkasime? Ja siis hakkas vihma sadama!
Väga tore ja lõbus päev oli. Aitäh kõigile, kes selle päeva ilusaks tegid. Teiega on väga mõnus koos olla!
No comments:
Post a Comment