See pidu oli lastele ammu lubatud. Õieti on see meil igal aastal tavaks korraldada siis, kui viimane ujumistund on. Meie poolt küll viimane, kuid loodetavasti jätkate Teie, kallid vanemad, lastele selle mõnu pakkumist edaspidigi. Neile nii meeldib!!
Pidu pole niisama naljaasi korraldada. Meil oli "korralduskomitees" koguni seitse inimest, kes nõu ja jõu ja oma isikliku rahakotigi sellele tähtsale ettevõtmisele alla toetasid :)
Pidu ise oli vägev... aupaukudega ja puha. Tegelikult oli see üks lõbus veemängudega hullamine, kus eriti ei nõutudki enam ujumaõppimiseks vajalike harjutuste sooritamist. Selle asemel viskas õpetaja Anu vette hulganisti õhupalle, mida vees taga ajada. Seejuures need "aupaugud" algasidki. Ikka üks ja siis veel üks ja nõnda peo lõpuni... Annaliisa jõudis pisaragi poetada, et tema pall otsustas samuti kõigi auks pauku teha. Õnneks oli Anul varupalle ka kaasas. Eriti õnnetutele sai uusi palle jagatud :) ja vähem õnnetud leppisid rõõmsalt olukorraga.
kõigepealt harjutused kuival maal...
... ja siis vette
Veepidu jätkus meil ka kuival maal. Veest välja võetud lapsed kogunesid pidulaua ümber ja enne, kui käed krõpsukaussi kaevuda jõudsid, oli kohal onu Aimar oma suure üllatusega.
Iga kord, kui ujumistund toimub, on ka mõnus ja alati abivalmis onu Aimar meid basseinis toetamas ja abistamas. Ei pannudki tähele, et seekord tema ujumisest ilma pidi jääma. Sel ajal sõitis ta hoopis poodi lastele meelehead tooma. Vaat selline heasüdamlik onu on ta!! Ja tõi ta sealt poest ... jäätised!!! Ohhoo, kuidas lapsed rõõmustasid. Mõni neist püüdis seda mõnu võimalikult pikaks venitada aga ega ikka ei õnnestu küll. Selle jäätise on keegi sulama loonud. Seetõttu pidi viimased ampsud suures hädas kiiresti tegema. Ja siis ikkagi sirutusid need käed krõpsu- ja puuviljakaussidesse.
krõpsujäätis
ja maasikajäätis
Tegelikult olid meil kotis ka limonaadipudelid, kuid keegi lohakas inimene (me püüdsime küll üksteisele süüdistavalt otsa vaadata, aga süüdlast me üles ei leidnudki) unustas joogitopsid maha ja seda magusat jooki nautisime hiljem lasteaias.
Ja siis veel pidulik osa- tunnustamine! Õpetaja Anu jagas igale lapsele tähtsad paberid, et "oled omandanud ujumise abc" ja siis veel auhinnaks naerunäoga apelsinid.
Ja lapsed olid tublid tõesti, igaüks omal moel. Mõni julgem, mõne jaoks oli suur eneseületamine julgus vette minna. Eerik on meil selline poiss, kes kõiki oma tegevusi pikalt ja põhjalikult kaalub ja kui ükskord teeb, siis suure tõsiduse ja keskendumisega. Eilne pidu oli meil naaberrühma lastega koos. lapsi oli palju, palle oli palju, pauke oli palju... kõike oli palju! Eerik on muidu natuke julgem olnud, kuid eile arvas ta, et torust kinni hoida on kõige kindlam ja nii ta sellest lahti ei lasknudki. Tore oli see, kuidas see väike poiss ainukesena hiljem ütles: "nii hea oli täna ujuda!"
Aga pidu oli tõesti lõbus ja kärarikas, nagu üks õige pidu olema peabki. Ja siinkohal sooviks, nagu ikka kombeks, tänada meie abilisi ja sponsoreid. Anu, kes on asjatundlik ja järjepidev, lastel pole võimalustki tema õpetuste järgi toimides kunagi ära uppuda. Tiiu ja Aimar, kes lapsi vees alati rõõmsalt ja rahulikult abistamas olid. Aitäh Teile kõigile!
Ja Teile, emad ja isad, soovitus- käige ikka lastega ujumas! Las nad näitavad Teile, kui tublid nad on.
