Meil oli eile õhtul nii vahva õhtu koos isadega. Kohale tulid nii paljud isad, vanaisad, onud, mõni ema ja vanaemagi sekka. Nii palju mehi polnud meie rühma isadepäeva üritusele kunagi tulnud. Nii hea meel oli selle üle, et isad ja vanaisad võtsid nõuks osaleda. Kusjuures Sanderi vanaisa ja vanaema olid kohale sõitnud Valgast.
Eile tundis Rubeni isa elavat huvi meie imemaitsva kartulisalati valmimise protsessi vastu. Et kuidas need lapsed seda ikka lõikusid? Näitasime isegi nuge, millega laste väiksed käed kõike lõikusid. Pole ju ime, et need käed väsisid ja suud natuke kurtsid, kui noad nii nürid on. Täna saab piltidelt vaadata, kui muidu ei usu:)
Lapsed olid nii elevil õhtul enne pidu, nad nii ootavad alati. Püüdlikult esitatakse laulu ja luuletust, uhkust tuntakse omavalmistatud kingituse üle. Selle kingitusega palusime isadel õrnalt ringi käia. Selliste peente vahenditega, nagu portselanivildikad, pole me varem tööd teinud. Me jälgisime juhendit ja tegime kõik vist õigesti. Millegipärast ei kannata need värvid väga svammi karedama poolega pesemist. Masinas võib julgelt pesta. Kruusid ise said väga vahvad ja omanäolised. Võite kindlad olla, et mitte kellelgi maailmas pole teist samasugust kruusi.
Meie väike lasteraamatute teemaline viktoriin pani vist mõne isa mõtlema, et peab lapsele ette lugema hakkama. Katkendid raamatutest osutusid üllatavalt raskeks. Laura Liisi onu lubas aasta pärast uute teadmistega tagasi tulla.
Meie tublidel lastel on tublid isad, vanaisad, onud, emadest rääkimata.
Mõnusat ja lõbusat isadepäeva Teie kodudesse!
No comments:
Post a Comment