Siin on täna lasterikkust
mõõtmas sõiduraja pikkust.Ükski punapõsine
pole täna tõsine-
ootamas on neid ju kodus
vastlavurr ja kuklirodu.
Alguse tegime meie lastega lasteaias, loodetavasti jätkub see sõiduraja pikkuse mõõtmine veel õhtul koduski :)
Vastlad on väga lõbusad pühad. Hommikuringis vastlakombeid ja ilmaennustamist käsitledes oli meil paar vahvat mõttevahetust. Üks tegevus, mida vastlapäeval teha ei tohi- ära limpsi sõrmi, muidu võid suvel noaga sõrme lõigata. Sealt tuli arutelu, et kuidas siis seda vastlakuklit süüa, kui sõrmed imemaitsva ja magusa vahukoorega kokku saavad??? Andri pakkus, et peseme puhtaks. Lastel olid sellised näod (ja ilmselt ka suurtel), et kuidas seda imemaitsvat ja magusat vahukoort siis nüüd kraaniveega alla lasta? Meie lapsed limpsisid igatahes näpud puhtaks.
Vurrist ja selle meisterdamisest rääkides meenus Oliverile see, kuidas me eelmisel aastal seajalgu keetsime ja sõime. Ka siis peab ju näpud puhtaks limpsima. Imelik on see vanarahva ennustamine, välja on mõeldud just sellised toidud sel päeval, mida peab sööma sõrmede vahel. Ja siis ei tohi neid sõrmi limpsida?
Käisime meiegi täna lastega kelgumäel liugu laskmas ning lõunasöögi laual oli hernesupp ning vastlakukkel:)
No comments:
Post a Comment