Meie selle aasta kevadine matk viis meid Palupõhja. Tore on koos matkata. Ei mäletagi korda (kui välja arvata kaks ebaõnnestunud ilma valikut), et meie matk pole lõbus olnud. Alustaks sel aastal sellest, et meie väikse Laura ema oli täitsa segaduses, kuidas tema küll saab- vaja laps matkale tuua kell 9 ja kuidas siis ise kella 8-ks juba tööle jõuda? Selgitasime, et matk ikka koos emaga, poleks vaja üldse tööle jõuda. Ja veel ütlesime, et meie rühmas asjad matkaasjad käivadki nii.
Matkalisi kogunes üsna palju, kuigi mõni laps läks ikka kaduma ka. Kes haigestus, kel isa liiga väsinud.
Ilm oli meile soodne- ei liigset soojust, ei külma tuult. Üllatuslikult avastasime, et sääsed olid metsa all meid ootamas. Aga seegi takistus sai kõrvaldatud. Meil oli kaasas kaks asist isa, kel autos sääsetõrje igaks juhuks ka vist talvel olemas.
Nüüdseks on kevad ikka nii palju õitsele löönud. Õisi oli puu otsas ja metsa all, raba mätastel ja kraavis. Nii palju ilu oli meid ootamas.
Meelde jäi sellest retkest meeldiv ja lõbus seltskond. Mathias, kelle jaoks polnud kerge koduseinte vahelt välja tulemine, kuid kes siiski lõpuks nautis matka- tubli, kannatlik ja kange ema on sel väiksel poisil. Merily suutsime juba poole tee peal ära väsitada- ilmselt tegi ta teistest poole rohkem liigutusi :) Laural ja Gerdil osales mööndustega terve pere. Super! Kuulsime käo kukkumist, millest tuli arutelu vanarahva tarkuse üle, et kui kägu tuleb raagus metsa, siis saabub nälja-aasta. Enamus meist oli kägu juba mõne nädala eest kuulnud, kui puud tõesti raagus olid. Sellise jutu peale ütles Gerdi isa vaid ühe sõna- "koguma". Ilmselt siis kõike eluks vajalikku. Aga mina polnud kägu enne eilset kuulnud, loogiline oleks ju, et minu jaoks nälga majja ei saabu ;)
Ikka pean mainima, et sellised matkad lähendavad meid suuresti. Me kõik õpime üksteist paremini tundma. Saime teada näiteks, et Laura isa on suur kalamees, kes ükskord kell 3 hommikul kalale minnes avastas, et sääsetõrje ununes koju, isegi õnge ei võetud lahti, koju sõideti tühjade kätega. Saime teada, et Merily ema üks lemmikuid loodusvaateid avaneb Panga pangalt Saaremaal. Või siis see teadmine, et Kevini ema kardab natuke kõrgust ja treppe.
Me siiralt loodame, et järgmisel aastal me läheme jälle!
Kohtume homsel piknikul ning siis saabub suvi. Soovime Teile ja lastele soojasid ilmasid, rohkelt seikluseid ning pere keskel veedetud aega.
Reet, Marge, Virge ja Kai
No comments:
Post a Comment