Meile meeldib palju liikuda ja palju tegutseda. Seetõttu polnud üllatus, et lapsed seda matka nii väga ootasid. Ilm oli ilus, päike paistis ja lastes naer suul. Nõnda me liikuma asusime. Kui Hommikul Henry isa küsis, et "kuhu te ka lähete", sai ta vastuseks selle, mida lapsedki alati saavad- "lähme sinna, kuhu jalad viivad". Lapsed peavad selle vastusega leppima ja nõnda pidi ka Henry isa leppima. Kusjuures lapsed tõesti lepivadki rõõmsalt ja enamat kunagi ei päri :)
Matk oli meil väga hoogne. Esmalt võtsime suuna jõe poole ning sealt edasi metsa poole. Ja lõpuks jõudsime ikkagi jõe äärde, kus korraldasime ruttu suure pikniku. Ruttu seetõttu, et mõni lastest tundis suurt nälga juba vaevu mõnisada meeter lasteaiast eemal. Millegipärast on lastega nii, et kui on olemas teadlikkus seljastassitavast söögist, siis hakkab nälg kohe silmanägemist ära võtma. Küllap mõjub nii ka värske õhk või see, et oleks ju soov sõpradele näidata, mis kõik seal matkakotis kaasas on.
Kotte avades nii just täpselt juhtuski. Näljast polnud sugugi enam lugu, kõigepealt näidati teistele oma moona ja kiideti omi ja sõprade asju. Annaliisa hõikas, et "Loorel on nii palju asju". Sellepeale jooksid teisedki kohale seda kaema. Söök söödud, vaadati veel olemasolev üle ning hakati oma ülejääki sõpradele pakkuma. Väga lahked lapsed on meil!
Edasi otsisid lapsed vajalikud tokid metsa alt ning üheskoos meisterdasime vahvad Pulksonid. Lastele meeldisid need pulgamehikesed nii palju, et ühiselt algatati nendega erinevaid mänge.
Koos mängisime veel pruunide ja roheliste toonide leidmise mängu. Asetasime linale (et selgemini välja paistaks) rohelisi ja pruune loodusest leitud asju. Kes tõi puulehti (nii pruun ja vana leht kui roheline ja uus leht), kes leidis sammalt, kes, puuoksa. Loore oli nii kaval, et mitte joosta mitu korda, tõi tüdruk ühe hiirekõrvul oksa ning harutas lina juures sellelt lehed rohelise poole peale ning oksa asetas pruuni poolele. Aldo tassis nagu Kalevipoeg metsast üpris suure oksa kohale.
Aga kõige lõbusam oli siiski vaba ja piiramata alaga kullimäng. Seda ala me lõpuks siiski piirasime, kui osad väiksed mängulised metsa alla kaduma hakkasid. Kuid peidukohtade leidmises olid nad väga andekad- kõhuli möödunudaastase kulu sisse ja näha polnudki õieti kedagi!
Tagasiteel kõlas paljude laste suust, et "täna oli lahe päev!". Sellelst võib järeldada, et lastele looduses viibimine väga meeldib. Teile teadmiseks, emad ja isad!
Pulksonid kotti ja kodupoole
Seljakottidega matk ikka kõik see ägedam. Ja seekord seljakotti valmis panemise ajal nõudis Matu, et ma ostaksin poest 9 jooki ja teeks 9 võileiba- et siis kõigile lastele :) Peale pikka seletamist, et igale lapsele paneb seljakoti sisse midagi tema enda ema - oli ta siiski pahur, kuna ikkagi midagi on vaja ka 9 lapsele :) Ja kuna kommi ka kodus polnud nii palju, siis tuli lahendus sellega, et said kaasa porgandi snäkid :) Tema jutu järgi oli ta õhtul väga õnnelik, et ta andis sõpradele porgandeid :) loodan, et said siis kõik 9 sõpra :)
ReplyDelete