Eelmisel nädalal tegime esimese kevadise õpperetke parki, et uudistada kõike kevadist. Nii kannatlikud, kui me ka olime, konnasid näha meil ei õnnestunud. Mõtlesime, et konnad peavad üksteisesse rohkem ära armuma ja julgemaks muutuma, siis näeme neid.
täna seda eelkõige kaema läksimegi. Õigemini läksime kaema muidki asju, mida eelmisel korral nägime ja kuulsime- otsisime muutusi. Konnatiigi ainuke muutus oli see, et tiigis oli selge vee asemel kudu. Konni endiselt ei olnud näha (üks istus ja valvas). Kurb küll, aga selleaastane konnakontsert jäi meil kuulmata.
Muutunud oli veel see, et ülased olid oma õied avanud, sinilill kasvatas endale selleaastaseid lehti ning oli oma peaaegu äraõitsenud õisi allapoole hakanud langetama, et sipelgad nende seemneid saaks laiali kandma hakata.
Muutusi märkasid lapsed ka puude ja põõsaste okste küljes, nimelt olid väiksed lehed palju suuremaks kasvanud ja magesõstarde ning toomingate üldmulje on juba üsna roheline.
Muutus oli ka see, et maapind on pruuni asemel roheline. Vanadest lehtedest hakkab selleaastane rohi läbi kasvama.
 |
| valvur |
 |
Henry nägi seal kellegi silma
Oli, mida vaadata ja kõrva taha panna! Küsige kodus üle, et asi ikka kindlamini seal kõrva taga püsiks:)
Nii tore on see kevad, mil need muutused toimuvad nii kiiresti :)
ReplyDelete