...ja nägime palju huvitavaid asju. Kõike seda, millest hiljuti lastega rääkinud oleme. Sinililli (mis ikka ja jälle siniliiliatega segamini kipuvad minema), ülaseid ja kuldtähti. Silmasime taevas haneparve ja okstel istuvaid metstuvisid. Luubiga sai kaetud üles ärkanud tigu ja uuritud vahtraninakesest välja pugenud idu, millest laste sõnul kasvab "uus vahtraninake". Uudistasime ka erinevate põõsaste hiirekõrvu. Tore lugu juhtus kastanimunadega, mida lapsed ühel hetkel avastasid ning noppima hakkasid. Meie suured selle peale suunasime oma ninad taeva poole ning otsisime, et "kus see kastanipuu siin siis ometi on?". Mõni aeg hiljem leidsime selle puu üles, kui tema kleepuvate ja suurte pungadega oks meie nina vastu puutus:) Polnudki vaja ülevalt otsida:)
Aga kõige põnevam oli see asi, mida me ei näinudki hästi. Lastele sai hommikul lubatud, et täna läheme parki ühte hästi huvitavat asja vaatama. Kohale jõudes olime küll hästi vaikselt ja hästi kannatlikult tiigi kaldal käpuli, kuid asi jäi sellegipoolest veel nägemata. Vaid aimata võis seal vee all oleva kerge liikumise ja vee pinnale kerkivate mullide järgi- peagi on seal välja kuulutatud "Suur konnakontsert"! Minge seda kindlasti lastega parki uudistama, konnad seavad juba pille häälde.
puukoristaja
Külastasime täna parki....samad lilled õitsesid endiselt, konnad tegid "mootoratta häält" (nii palju oli neid) ja üks part ka prääksus tiigi peal :)
ReplyDeleteMattiase jaoks oli see ilmselt suur elamus, poiss rääkis sellest meile korduvalt. Tubli ema oled!
ReplyDelete