Oli kord mets, kus ei elanud ühtegi looma. Ei olnud seal hunti, jänes, rebast, oravat, ega teisigi loomi. Isegi siili polnud. Seal elas vaid rähn, kes oli väga üksildane ja kurb.
Aga ühes teises metsas elas palju loomi- elas hunt ja elas karu, elasid rebane ja jänes, elasid muudki loomad. Isegi siil elas selles metsas.
Lendas rähn sinna metsa ja kutsus kõiki loomi oma metsa elama, et "tulge vaatama, seal minu metsas elab palju loomi ja üldse on seal palju parem elada". Saatsid loomad jänese luurele, tuli see lipates tagasi ja väitis, et tema küll kedagi ei näinud. Läks karu kaema, kuid temagi tuli teatega, et seal metsas pole teisi loomi. Hunt ei uskunud (sest hundid ei usugi kunagi kedagi), läks ise vaatama, kui temagi ei leidnud teisi loomi. Hunt pahandas rähniga, et "sa tüssasid meid, tüssata pole ilus." Kuid rähn ütles loomadele, et "tulge kõik koos vaatama!" Läksidki loomad kõik koos vaatama. Isegi siil läks. Ja ennäe, ühe põõsa taga oli jänes, teise kännu kõrval istus hunt, puu otsas ronis orav. Isegi siil oli õnnelik leitud seene üle. Loomad leidsid, et see mets on palju parem, nii palju loomi ja kännud on ka ilusamad. Rähn oli leidnud palju sõpru.
Lapsed arvasid, et hea sõber aitab teisi, lohutab, on rõõmus, kutsub mängu, ei aja teisi mängust minema... Oli selline lõbus ja heasoovlik hommik meil täna. Saladuslikult olid tüdrukute kappi ilmunud väiksed kaardid ja Loore oli kodus meisterdanud kõigile lastele väikse magusa üllatuse. Mängisime lõbusaid mänge ja kallistasime hästi palju.
Ilusat päikeselist sõbrapäeva Teile!
Oleme siin rühmas lastega südameid lõikunud, kokku kleepinud, väikseid üllatusi valmistanud, rühma kaunistanud, tainas on ka valmis sõtkutud. Ootame Teid kõiki, meie suured sõbrad, õhtul külla.
