JÕULURÕÕMU

Tänane hommik oli meil kuidagi rõõmsalt ärev ja põnev. Keegi tõi lastele kingituse kuuse alla. Kui õpetaja tööle jõudis (esimesena), siis seda seal veel polnud, kui lapsed saabusid, siis äkki oli. Seega, keegi lastest tõi. Lapsed eitasid. Aga meie, suured, ei uskunud neid :)

"Oli jõuluaeg. Triin ja Epp (siinkohal lapsed ei osanud öelda, kas Epp on poisi- või tüdrukunimi) ärkasid varavalges. Kuuse- ja piparkoogilõhn kõditasid ninas. Täna ootab ees pikk reis. Isa ja ema lubasid tütred viia muinasjutumaale, kus on hoopis teised jõulud, kui meie nendega harjunud oleme..."

Oleme lastele sel nädalal rääkinud, jutustanud, lugenud nendest hoopis teistsugustest jõuludest, mis esmalt tunduvad ehk natuke igavad ja vaiksed.

Eile meisterdasime jõulukrässi ja vaatasime õlest ehteid, rääkisime õlgede tuppa toomisest.

Täna oli hommikul meie ukse taga kõva kõmin ja koputamine. Sisse kargas ja mööda tuba tuhises (ajades sassi meie nukunurga ja koperdades Andri klotsidest ehitise otsa) üks kummaline olend. Karl-Martin isegi pelgas teda väheke, otsides tuge õpetaja käsivarrest. Jõulusokk- nii ta ise end tutvustas. Nõudis millegipärast pange ja vett, et meile tervist ja õnne tuua. Sabaks sätitud viha võtti seepeale vöölt, kastis vette ja me kõik saime väikse sahmaka vett. Lõbus oli.

                                                soku paitamine pidi ka õnne tooma

Mängisime täna ka vana aja jõulumänge. Lastele väga meeldis.

MEIE KÕIGI SÜNNIPÄEV

Täna oli meie kõigi lasteaia sünnipäev. Me saime juba 33 aastaseks.

                                                   isegi ninaots sai koogiseks

JÕULUMAAL

Eile ei leidnud aega kirjutada...
Eilne jõulumaale sõit oli meil kui liulaskmine. Pilistverre viiv tee oli kaetud jääkihiga. Buss sõitis vahepeal peaaegu edasi liikumata :) Aga kohale jõudsime.
Küll oli seal palju tegelasi, kes üksteise võidu meiega tegelesid, Nooremaid ja vanemaid, lõbusaid ja veel lõbusamaid, lahkemaid ja veelgi lahkemaid. Hunte, lambaid, ingleid, põtru, memmesid ja noori tüdrukuid. Neid oli kaugelt rohkem kui meid.
Saalis oli meisterdamiseks lauad. Lapsed said teha lindule rasvasegutopse ja traadist jõulukaunistusi. Vahepeal tõstsid lambad mõne lapse laua tagant endale õlale-kukile ning vinnasid nad naerdes teise tuppa piparkooke kaunistama või muidu hullama. Kevin kaunistas enda piparkoogi nii ära, et piparkook selle võõba alt enam välja ei paistnud. Mathias, kes algul piidles toimuvat vaid ukselt, limpsis piparkoogi võõbast lihtsalt puhtaks :)
Lavale oli seatud vanaaegne jõulutuba. Seal sai vokki keerutada, kraasida, suure kõrvitsa otsas ronida, vaadata, kuidas üks memm muudkui kudus ja kudus, ise vahetevahel üle prillide lapsi piieldes.
Palju sai joosta, hunti ja lambaid taga ajada, nendega koos tantsida ja mängida. Lapsi tõsteti sülle, neid keerutati ja hüpitati. Lastel kleepusid riided lausa selga. Veiko katsus arglikult isegi põdra ära. Poiss käis põdral sabas ning võttis pikalt hoogu, et teda silitada. 
Aja võtsime maha, et süüa üks väga maitsev supp, mis nägi natuke külasupina välja.
Ja siis veel õue metsameest otsima. Üks väga sõbralik kepiga onu juhatas meile teed läbi kiriku. See kepiga mees oli kusjuures väga sõbralik ja lubas lastel kirikus olla ja küsida, ise seejuures üsna lastele arusaadavalt jõululugu jutustades.
Aga metsamees oli tõeline loodusemees. Ootas meid lõkke ääres ning jutustas, kuidas vihmaga lõket süüdata ning tutvustas meile oma "kodu". Koduks on tal hetkel telgimoodi varjualune, kus sees okstest voodi ja plekkpurgist ahi. Ja magabki seal.
Kogu meie sõit oli ülimalt lõbus ja vahva. Lastele kindlasti väga meeldis.

                                     Mathiase meelitamine :)

                                                          põdra katsumine

                                                                tugitool