JÕULURÕÕMU

Tänane hommik oli meil kuidagi rõõmsalt ärev ja põnev. Keegi tõi lastele kingituse kuuse alla. Kui õpetaja tööle jõudis (esimesena), siis seda seal veel polnud, kui lapsed saabusid, siis äkki oli. Seega, keegi lastest tõi. Lapsed eitasid. Aga meie, suured, ei uskunud neid :)

"Oli jõuluaeg. Triin ja Epp (siinkohal lapsed ei osanud öelda, kas Epp on poisi- või tüdrukunimi) ärkasid varavalges. Kuuse- ja piparkoogilõhn kõditasid ninas. Täna ootab ees pikk reis. Isa ja ema lubasid tütred viia muinasjutumaale, kus on hoopis teised jõulud, kui meie nendega harjunud oleme..."

Oleme lastele sel nädalal rääkinud, jutustanud, lugenud nendest hoopis teistsugustest jõuludest, mis esmalt tunduvad ehk natuke igavad ja vaiksed.

Eile meisterdasime jõulukrässi ja vaatasime õlest ehteid, rääkisime õlgede tuppa toomisest.

Täna oli hommikul meie ukse taga kõva kõmin ja koputamine. Sisse kargas ja mööda tuba tuhises (ajades sassi meie nukunurga ja koperdades Andri klotsidest ehitise otsa) üks kummaline olend. Karl-Martin isegi pelgas teda väheke, otsides tuge õpetaja käsivarrest. Jõulusokk- nii ta ise end tutvustas. Nõudis millegipärast pange ja vett, et meile tervist ja õnne tuua. Sabaks sätitud viha võtti seepeale vöölt, kastis vette ja me kõik saime väikse sahmaka vett. Lõbus oli.

                                                soku paitamine pidi ka õnne tooma

Mängisime täna ka vana aja jõulumänge. Lastele väga meeldis.