SPORDIN ÕUES, TERVIS PÕUES

Meil on spordinädal. Täna tegime sporti kohe palju ja mitmekülgselt. Õue läksime juba kella kümneks. Tegime ühe hoogsa tervisevõimlemise. Hoogsa seetõttu, et küll on ikka vilud ilmad. Isegi õpetajad vehklesid ja hüplesid.
Edasi lapsed jooksid ja hüppasid, viskasid palli korvi ja kaugusse ja üle võrgu. Õpetajad mõõtsid ja kirjutasid, utsitasid ja ergutasid.

LOODUSMAJA

Tartu loodusmaja on selline tore koht, kuhu me lapsi varem polnud viinud. Hommikul avastasime küll Eliisist sõnumi Silveri vanematelt, et poiss vähe tõbine. Helistades natuke aru nõudes toodi see väike poiss siiski kohale. Natuke oli jälgi haige ja suur muhk otsa ees. Polnud hullu. Ja Karoliineke valutas ka kodus kõhtu.

Valisime õppeprogrammiks murumängud. Ilmselt tänu kehvapoolsele ilmale meid muru peale ei viidud, vaid õppisime muru ja murus peituvaid putukaid tundma tubaselt. Täitsa tore oli. Eriti meeldis lastele vaadata läbi "putukasilmade"- sellised vahvad prillid. Jutu ja pildimaterjali sekka mängisime ka mõne mängu.

Lapsevanemate nõusolekul viisime lapsed lõunat sööma McDonaldsisse. Isegi õpetajad olid sellest kiir(rämps)toidust kuidagi elevil. Eriti Ulvi. Mis veel lastest rääkida. Nii hästi maitsesid need friikad ja burksid. Boonuseks veel väike mänguasi.

Lapsed olid meil tublid. Nii bussis kui suures linnas olid nad viksid ja viisakad. Kert on meil poiss, kes sedavõrd autodest huvitub, et unustab kohati enda jalge ette vaadata. Autosid oli linnas liiga palju, mida vaadata  :)

PALJU ÕNNE, RUBEN!

Ruben oli täna nii elevil ja põnevil. Poisi näol oli mõnus muhe ja natuke häbelik naeratus.

Lasime sünnipäevalapsel särada. Ruben sai täna olla meie väike ilmateadustaja, muusikatunnis valis ta meile laulmiseks talle meelepärase laulu.

Ruben rääkis, et homme tuleb talle vanaema külla ja et torti saab ja talle meeldiks, kui makaronisalatit ka saaks :)

Pusisime lapse sõrmed uue vanuse näitamiseks õigesse asendisse, laulsime, kallistasime ja kinkisime salakotikese, kuhu ka edaspidi kõige salajasemaid asju võib sisse panna. Õhku tõstsime ikka ka! Kõigi laste suud said meil seejärel nii šokolaadiselt magusaks.

POLITSEINIKUGA LINNAS

Meie koolieelikud õppisid täna kooliümbruses ja linnas "jalakõndijana" liiklema. Nii ütles Kert. Ilus ilm, sõbralik seltskond ja põnev jalutuskäik. Nägime nii palju ja õppisime uusi asju. Isegi meie, õpetajad, saime midagi uut teada.

Meie lapsed olid nii jutukad ja kõigile küsimustele teadsid nad kindlalt vastuseid.

Liiklusmärgid, olid nad tuttavad või mitte, said kõik lahti seletatud. Näiteks kergliiklustee märgi kohta ütles Kert, et "ema tuleb ratta seljast maha ja võtab lapsel käest kinni".

Järgmise märgi juures arutlesid Kert ja Alex üksteise võidu. See alumine ja valgel põhjal märk tähendab Kerti meelest, et "siin on parandus", Alex täiendas, et "siin tee peal on palju auke jah". Kui politseinik juhtis tähelepanu sellele, et sel märgil on kellaajad peal, ütles Alex, et "see on raamatukogu pärast, see suletakse siis". Tõsi on, et me vaatlesime seda märki raamatukogu kõrval seistes. Poisid pole suu peale kukkunud, eks ole? :)

Politseinikuga koos linnas kõndides oli kõik nii seaduskuulekas. Meid lasti igal pool koheselt üle tee. Oma pika jalutuskäiguga jõudsime lõpuks politseimaja juurde, tegime seal väikse ekskursiooni ja tutvusime politseinikule vajalike vahenditega. Seal oskas Kaisa selgitada isegi seda, et pipragaas on "sprei". Kuna täna toimusid seal majas ja selle ümbruses Lõuna prefektuuri sportlikud jõukatsumused, oli rahvast seal väga palju. Püüdsime oma lapsi nende vahele mitte ära kaotada :)

Lõpuks kuulasime mõne orkestripala ja imetlesime lepatriinut.

Tagasi teel lehvitasime Rüütli poe akna taga Kerti emale ka. Tore oli!