KOHVIKUKÜLASTUS

Eilne päev oli meil täis laste poolset elevust. Juba ammu oli teada, et läheme kohvikusse, kuid seda, et me seal pitsat sööme, ütlesime lastele alles hiljuti.

Ilmad on hetkel nii imeilusad, soojad ja päikest täis. Oleme lastele palju rääkinud looduses toimuvatest muudatustest, lilledest, liblikatest, sipelgatest ja paljust muustki. Sel nädalal käis lastel külas Zumm-zummadi. Elab ta aasal, kus õitseb palju lilli. Neljapäeval tõi ta lastele kaasa oma lemmiku-võilille ning õpetas võilillega mänge mängima. Sumiseja kutsus lapsi oma aasale ja sinna me enne kohvikut läksimegi. Otsisime üles võililled ja paiselehed. Puhusime seemnepalle ja õpetaja Reet näitas lastele, kuidas võilillevarrest vilepilli teha.

Pargis nägime, kuidas õitseb vaher, maitsesime õitel leiduvat magusat nektarit ja lasime lastel oma noored jalad väsinuks joosta.

Kohvikus võeti meid vastu lahkelt. Meile olid lauad ette valmistatud ning soojad ja maitsvad pitsad saabusid õige pea. Need olid tõesti värskelt ahjust tulnud ja maitsvad. Järgi ei jäänud ühtegi tükki, kuigi mõni laps sõi nii palju, et silitas hiljem ohates oma kõhtu. Sooviks väga oma rühma lapsi kiita. Nad oskavad kohvikus väga hästi tere öelda ja viisakalt iseenda ja toiduga tegeleda. Nii tublid, nendega võib "luurele minna" küll :)

Teel kohvikupoole palus Reet lastel vasak käsi üles tõsta, et õiget poolt teeserva valida. Unustas aga öelda, et laske käsi alla :) Ja nii lapsed mõnda aega kõndisidki.

PALJU ÕNNE, RUBEN!

Täna on meie Rubeni sünnipäev. Meiega on see väike poiss pisut häbelik ja räägib vaikse häälega. Täna oli Ruben meie hommikuringis õpetaja. Selle aja peale, kui ta akna juurde läks teistele ilmast rääkima, oli poiss oma hääle nii valjuks võlunud, et me teised tegime rõõmsalt üllatudes suured silmad. Kaisa ütles, et "Ruben, sa said hästi hakkama". Nii tore. Osutasime Rubenile igal võimalusel suurt tähelepanu. Laulsime, kallistasime ja tõstsime tooliga õhku. See meeldis poisile väga. Õpetasime talle ka sõrmedel oma vanust näitama. Rubeni käed kipuvad omatahtsi taskutesse peitu pugema. Täna ei piisanudki enam ühe käe välja võtmisest, 6-aastane laps vajab oma vanuse näitamiseks kahte kätt.

 

JOOKSID LAPSED METSA ALL, SAATSID JÕENI KÄRME OJA. NÄGID ÄRA METSA ALL IGA VÄIKSE LILLEPOJA.

Meie teele parki on veeretatud igasuguseid takistusi. Möödunud suvisest teeremondist laiutavad seal suured hunnikud ehitusmaterjali ja oksi. Meie lapsed on harjunud lippama üle niidu pargi poole. Seekord siis läksime ringiga, minek oli teistmoodi põnev- mururobotid, autoremonditöökoda, Kaili kodu jne.

Pargis otsisime kõike kevadist. Millegipärast on sealne väike tiik nii konnavaeseks jäänud, veel mõni aasta tagasi oli seal suur konnakontsert ja palju kudu. Nüüd leidsime kudu vaid ühest servast.

 

Nägime palju kevadisi lilli- ülaseid, sinililli, kuldtähti. Eriti ilusad olid roosad sinililled. Eile palusime lastel koju minna ja emadelt-isadelt küsida mis lill on varesejalg. Kaisa ütles, et tema küsiski emmelt- emme ei teadnud. Uurisin Kaisalt, et "kas sa siis ise ütlesid emmele?". Tüdruk unustas ka ise ära, mis lill see oligi :) Aga küsimus oli meeles küsida. Tore, et lillede rahvapärased nimetused ka lastele meelde jäävad. Oliverile jäi ka pigem lumetäheke meelde ülase asemel.

Natuke vaatasime ka pungadest välja pugenud noori leheotsakesi ja kuulasime linnulaulu. Nii ilus on kõik praegu.

 

Täna hommikuringis rääkisime sipelgate eluviisist. Nii toredad ja huvitavad putukad. Rääkisime sellestki, kuidas nad end kaitstes hammustavad ja pissivad, kuidas me õpetajatena lastena puutoki koorisime ja sipelgapessa torkasime. Nii maitsev oli limpsida see hapukas tokk hiljem. Pargis ühte sinilillepuhmast uurides me sõna otseses mõttes kükitasime punaste sipelgate pessa :)

 

STEFANIE

Andri, Rihard ja Oliver kohtusid täna Stefaniega.

Stefanie on meie piirkonna noorsoo politseinik. Tore ja sõbralik noor naine, kes vastas meeleldi paljudele laste küsimustele.

Koos Stefaniega käisime läbi kooliümbruse tänavad. Vaatasime, millised liiklusmärgid seal on ja ületasime teed õigesti. Erilist tähelepanu pöörasime Rivaali kohviku parklale. Seal peab laps ohutuse huvides kõndima valel pool teed.

Külastasime ka politseimaja. Sealne elaniketa aresti kamber pakub lastele alati suurt elevust. Arestitavaid sinna enam ei tooda, kuid põnev oli ikka. Seekord sai arestikambris lehvitada turvakaamerasse. Osad lapsed, kes valveruumis olid, lehvitasid ekraanile vastu :)

Vaatasime ja katsusime ka teleskoopnuia ja käeraudu. Andril oli küsimus, kas mõni vang sealt arestikambrist ka põgenenud on? Väidetavalt pole juhtunud.