Eilne hommik Põltsamaal andis vaid kergelt aimu, mis meid Tallinnas oodata võis. Lumi ja tuisk. Ja seda me saimegi.
Loomaais me polegi lastega talvel käinud. Ei osanud arvata, missuguseid loomi näeme ja kui soojalt end õigupoolest riidesse peaks panema.
Bussist väljudes astusime tuisu sisse, suud ja silmi oli kohati raske lahti hoida, kuid lastele pakkus see pigem lõbu, niiet me ka siis väga ei hädaldanud :)
Vastu võttis ja meid juhendas üks noor ja kena giid. Lapsed kogunesid tema ümber ning esitasid teepeal palju küsimusi. Meie Ragne-Marial oli neid küsimusi ja tähelepanekuid eriti palju. Näiteks "kas ma elevandile pai saan teha?" :)
Talvisel loomaaial on omad plussid. Elevandid olid "tubased" ning nägime neid palju lähemalt kui suvel õues. Sama saab öelda ka ninasarvikute kohta, kuigi neid aetakse ka talvel õue väikesele jalutuskäigule.
Üldse kujunes meie loomaaiakülastus suhteliselt tubaseks (seega külmahirmu polnudki). Õues nägime erinevaid kitsi, tiigrit, kes meid nähes kuuti pages nagu oleksid lapsed suuremad ja hirmsamad kiskjad kui tema. Ja loomulikult nägime uut ja uhket jääkarude kodu. Jääkarud ise olid ilmselt suurest tuisuse ilma nautimisest ära väsinud ja valmistasid oma uinakuga meile väikse pettumuse. Enamuse ajast veetsime troopikamajades. Meie lapsed olid kõigist loomadest väga huvitatud. Mathiast tuli eriliselt silmas pidada, et me teda kuhugi maha ei unustaks. Poiss oleks muidu jäänudki elevandiga tõtt vaatama või nina vastu akvaariumi kalu jälgima.
Kõhutäiteks nautisime lõpuks ühes sõbraliku pererahvaga kohvikus maitsvat praadi ning üllatusmagustoitu.
Tagasisõit oli muidugi kehvapoolsete tee- ja ilmaolude tõttu vaevaline, kuid tänu bussijuhi ettevaatlikule sõidule jõudsime hilinemisega õnnelikult koju tagasi.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et igal aastaajal on loomaaias tore käia.
No comments:
Post a Comment