Friday, February 13, 2015

HOOLIV, TORE, LAHKE, VIISAKAS, TARK, AUS, ABIVALMIS, HEA, TUBLI, TÖÖKAS, SÕBRALIK, LÕBUS

Tänane päev tõotas tulla väga vahva. Hommikul vara õhupalle riputades oli me koos Mareki ja Kermoga nõutud- ühed pallid leidsid ruttu omale koha, kuid teisi ei mõistnud kuhugi panna. Tuba takseerides märkas Marek õpetaja Lead õues ning ütles, et tema kindlasti "arvab ära, kuhu panna". Ootasime siis Lea tuppa ja küsisime nõu. Arvaski ära. Saime pallid rippuma. Veel oli vaja kaunistada tahvel. Selleks ootasime Laura-Liisat ja Looret, meie südamete ja lillede joonistajaid. Tahvel sai väga ilus. Ja siis saabus Veiko, kelle ema ulatas poisi suure õe Anu (kes samuti meie rühmas on käinud) poolt küpsetatud koogi ning ilusa pildi meile, õpetajatele. Väga armas. Kui lastele pidulauda sättisime, käis Veiko sammhaaval kaasa ning selgitas, et selle koogi sees on rosinaid ka. Lõikasime koos poisiga koogi tükkideks ja selgus, et jutt oli tõsi. Rosinaid oli seal usinasti :)
Täna hommikuringis keetsime aga sõbrasuppi, millesse panime podisema kõik need sõnad, mis laste meelest iseloomustavad ühte tõeliselt head sõpra. Oliver raputas soola, Loore lisas tilli ja sibulat  ja valmis. Et supp oli kuum, puhusid lapsed enne rüüpamist sellele peale. Ja rüüpamine oli mõneti päris häälekas :)

Sellele jätkuks oli kõige põnevam osa- postkasti avamine ja posti jagamine. Kast oli meil raske ja selle sisu väga oodatud. Kirjad ja ilusad sõbrapäevasoovid, sekka komme ja kleepse. Kõik lapsed kogusid endale väikesed mäed seda ilu ja maiust. Tore, et lastele abiks ja toeks olite.









                                    Selline oli Laura-Liisa soov õpetajatele. Aitäh!

Valju koputusega saabusid meie külalised naaberrühmast- Ott ja Henry oma õpetajatega. Kingituseks vahva südamepuu ja kaasas võlukott. Kui on kott, mille sisse ei näe ning keegi ütleb, et see on võluasju täis, siis on laste kõrvad kohe kikkis ja silmad erksad. Läksime seda asja vaiba peale uurima. Kotist sai iga laps kinnisilmi midagi põnevat välja võtta ja ära mõistatada, millega tegu. Oli seal karvaseid ja krõbisevaid asju, kõvasid ja kolisevaid asju ning mitu pakki komme ja küpsiseid. Arvata võib, et need pakid kinni ei jäänud.





Külla tuli ka meie muusikaõpetaja Mai. Sai temaga paar lustilist sõbramängu keerutatud. Seda pilli ja pillerkaart. 



Lapsed oli juba nii lõbusasse meeleollu viidud, et tõmbasime natukeseks hoo maha, palusime nad pidulauda tarretist ja kooki ja kommi ja küpsist sööma. Pidu oli aus ja uhke.  


                                                        meie eilne tarretisetegu...


                                                  ...ja tänane ära söömine
 

2 comments: