ÕUNAD AHJU

Laste jaoks on puuviljade mõiste kõige lihtsam. Mis puu otsas, see puu otsas. Kuigi laste suust kostis, et ka mustikas võiks seal olla. 

Oleme mitmel aastal järjest keetnud õunamoosi ja selle hiljem koos saiaga lastele kõhtu mahutanud. Seekord mõtlesime midagi uut proovida- panime õunad koos suhkru ja kaneeliga ahju. Hiljem neid ahjuõunu ära süües oli hea lapsi kõrvalt jälgida. Nad ei pirise, kui hästi hakkama ei saa. Nad jälgivad vargsi üksteist ning nõnda leiavad viise, kuidas sellest vintskest õunanahast jagu saada. Esimesena ei pelganud Loore enda näppusid ära määrida vaid pani lusika käest ning haaras õuna pihku. Hammastega sellest tükke sikutades sai terve õun söödud. Loore ees ja teised järgi.

 

LÕIKUSIME SALATIT

Õpime juurvilju, köögivilju, puuvilju. Laste jaoks oleks üks ühine nimetaja- need on söögid!

Eile sõime kaalikat ja keetsime punapeeti. Kaalikas läks lastele kõhtu suure krõmpsutamise saatel toorelt, kuid punapeedi keetsime ära, et ikka punasemad keeled ja huuled saaks. Loore, kes algul kangekaelselt teatas, et tema ei soovi, oli meelitamise peale ikkagi nõus proovima. Terve tüki sõi ära ja vaatas laua tagant meile otsa oma ema kombel punaste huultega.

Aga täna rääkisime tomatist ja kurgist. Kristo teadis, et kurgi varred on okkalised, ta olla kasvuhoones katsumas käinud. Hiljem salatit lõikuma kutsudes, hõikas Henry, et "nii äge!". Nagu ikka, lastele väga meeldib, kui neid süüa kutsuda appi tegema. Sättisime lastele nürivõitu noad õigesti kätte ja lõikusime, nüsisime, kohati ka sikutasime noaga tükikesi lahti. Kes kuidas paremaks pidas. Ja sõime ära ka. Selline rõõmus ja värvikirev salat oli väga isuäratav.

TARK EI TORMA

On turvalisuse kuu.

Käisime täna lastega õue peal mängimas ja õppimas asju, mida peaks igaüks meist une pealtki teadma.

Olime targad ning leidsime õigeid vastuseid küsimustele, mida peaks iga inimene kandma endaga pimedal ajal või pähe panema rattaga sõites, leidsime üles selle triibulise looma nime, kes end jalakäijatele abiks teele laotab. Rihardi meelest võiks ka elevant vabalt triibuline olla :) Tasuks saime kommi! Nii tublid olime.

                                                      Sellise kaardi saime

 Ringi tuli liikuda rongina. Püüdsime vahepeal isegi rongilaulu laulda... sassi läks. Ei mäletanudki sõnu nii hästi, vaatasime üksteisele nõutult otsa ja sinna see laul jäigi :(

Mängisime rongi mängu, sõitsime ratastega vigursõitu, jooksime usinalt trahviringe, kui politseimängus piisavalt tähelepanelikud ei olnud. Lõbus oli.

 Kaks võistkonda, edasi sai astuda vaid täringul veeretatud sammude võrra...

                                        ...lõpuks läksid sammud vaat nii pikaks.

                               Meie uus liikumisõpetaja Marika

TURVALINE LASTEAIATUBA

On suur au ja vastutus valvata Teie laste üle sel ajal, kui Teie oma tegemistega hõivatud olete. Oleme mõnes asjas väga järjekindlad. Üks neist asjust on laste turvalisus. 

Täna rääkisime siis sel aastal esimest (ja kindlasti mitte viimast korda) lastele ohtudest, mis võivad neid varitseda meie näiliselt nii ohutus keskkonnas- toas.

Hommikuringis vaatlesime nuga, kääre, arstimeid ja igasuguseid puhastusvahendeid. Klaasipuhastusvedelikku isegi nuusutasime, et näha laste nägudelt nende emotsioone  sellele lõhnale. Väiksed ninad olid valdavalt kirtsus. Rihard juhtis meie tähelepanu sellele, et tema kodus on mürgised kommid, mille emme ära olla visanud. Jäigi välja selgitama, kas need olid mõned tabletid või lihtsalt liigse värvainega ära värvitud kommid. Erilist vahet meie meelest ei olegi.

Saskia märkis, et nende kodus on ohtlik prügikasti juures, kus on palju pisikuid ja jalanõusid ei lubavat ka emme puudutada. Samal põhjusel.

Päev jätkus meil vanavanematele kaarte meisterdades... 

KÄISIME ÕUES OHTUSID OTSIMAS

Et meie laste elu oleks ilus ja turvaline, peame maast-madalast neisse õiget käitumist sisse juurutama. 

Täna käisime õues vaatamas, kas seal kõik ikka alati on hea ja ohutu, niiet nina taeva poole ja kõrvus linnulaul kõndida võib.

Ei või ikka alati. Esimesena seisatasime teed ületades. Pika arutelu peale jõudsime otsusele, et kui ilma mõtlemata-vaatamata sõiduteele astuda, võib juhtuda, et auto (oma suurema ja tugevama jõuga) meist lihtsalt üle sõidab. Seega oleks targem ikka seisatada ning vaadata, et seda suurt ja tugevat ei tuleks.

Parki jõudes seisatasime teist korda. Tiigi kaldal arutlesime, kui lähedal oleks ohutu seista, et libedast kaldast alla libisemine meid ei ähvardaks. Eriti neid lapsi, kes ilma kätisteta ujuda veel ei oska.

Kolmas kord seisatasime selle toreda lamava puu juures ning püüdsime selle peale ronida, et üks lõbus pilt teha. Ei õnnestunudki hästi. Marek libises ja Kristo libises. Ei olegi nii ohutu ronida puu otsa, kui oksad on märjad ja libedad.

Neljas kord seisatasime rohu seest paistva lilla ja isuäratava marja juures, millel nimeks ussirohi. Vanad olijad mäletasid tublilt, et seda marja suhu ei panda ja üldse pole mõistlik suhu pista ühtegi tundmatut marja, seent ega taime. 

Ja viies kord seisatasime saarikule viival sillal ning jõe kaldal, kus endiselt teemaks vette libisemine ja sillal rüselemine.

Natuke vaidlust tekitas Põltsamaa jõe voolusuund. Et puhus mõõdukas tuul, oli pealmine veekiht näiliselt nagu vales suunas teel. Tegime katse- viskasime vette puutoki, mis siiski visalt õiges suunas liikuma hakkas.

Tänane hommikuring toimus naistesaarel (selline vahva nimi sellel väikesel saarel Põltsamaa jõel gümnaasiumi vastas). Ka sinna jagus meil asju, millega valesti toimetades võib suuri või väiksemaid õnnetusi juhtuda. Teravaotsalised puutokid, millega on ju vahva mängult lõket teha või kaevata või kujutleda see tokk mõneks loomaks, kuid joostes ja sõbra silme ees vehkides võib sellega ka haiget teha-saada. Ja kurjade inimeste poolt tekitatud tekitatud klaasikillud. Oi-oi!!!

                                vaatan ette, vaatan taha

                                vaatan üles, vaatan maha.

                                aita üles otsida,

                                kes meist ilma teadustab.

Natuke rääkisime ka lõbusaid asju. Mängisime ja saarikule omaselt nosisime küpsist ja rüüpasime teed.

                                                               nimemäng

Üldiselt olid lapsed tublid arutlejad, kuid neid asju tasuks ka kodust järjepidevalt meelde tuletada. Olge tublid selles kallid emad ja isad.

SÕITSIME TÄNA RATTAGA...

Sel nädalal räägime lastele ohtlikest ja ohututest asjadest ning olukordadest. Alustasime jalgrattasõidust ning ohtudest sõiduteel.

Selline igasügisene õpetlik rattasõidu päev oli meil täna. Õpetaja Piret oli õuealal olevale liiklemise teele maha sättinud ringteed, silla, teeparanduse koha, kahesuunalise liikluse ja vigursõidu alad. Keerulisemaks muutsid laste jaoks olukorra teeveerel olevad liiklumärgid ning jalakäijate ülekäigurajad.

 Lapsesuust on vahel väga toredaid ütlemisi ning asjade tõlgendamist kosta...

             ... Rihardi meelest võiks selle märgi nimeks olla "minemärk"

 

    Ja ikka nii nagu kevadelgi, see märk lubab liigelda vaid "emal ja lapsel"

Natuke segadust tekitasid ringteed. Ülesandeks oli sõite üks täisring, kuid lastel kukkus ikka välja kas pool ringi või kaks ringi. Tähelepanu oli koondatud ringiks oleva rõnga mitte riivamisele, jõuad sa seal veel ringe lugeda. Mõnel lapsel oli indu nii palju, et vajalikul hetkel ei saanud hästi pidama selle ringitamisega.

Saskia oli nii usin jalakäia, et muudkui kõndis üle tee edasi ja tagasi, niiet jalgratturid tema taha ootele kogunesid.

Ilm oli suviselt päikeseline ja sõit sujus ilma eriliste viperusteta. Meie rühma jalgrattapäev on esmaspäev, sättige võimaluse korral lastele ikka jalgrattad kaasa kui ilm vähegi lubab.