Sel aastal on meie rühmas kõik lapsed ainult mehepojad. Käes on jälle pimedad novembriõhtud, nii hea aeg isadel oma poegadega juttu rääkida, mängida ja mõni uus eluks vajalik oskus selgeks õpetada.
Meie nädal oli pühendatud isadele. Lapsed rääkisid oma isadest- mis isadele meeldib. Silver ütles, et tema isa kodus magab, Laur-Stenar oskas öelda ka oma isa hobi- kalal käimise. Nädal algas meil tegelikult sellest, et tegime selgeks, kui erinevad inimesed on ja keda kuidas nimetada. Poisid ja tüdrukud, mehed ja naised. Meie poisid arvasid, et nemad on igal juhul hoopis lapsed. Õige.
vestlesime ka sellest, et isadel on üldjuhul suurem jõud ja seetõttu tuleb raskete asjade tõstmine ja jõudu vajavate tööde tegemine neil natuke paremini välja. Näitlikustasime selle jutu ära ka. Toksisime naela poolenisti sisse ja püüdsime selle siis näpitstangidega välja sikutada. Poisid ei jaksanud, õpetajatest jaksas vaid Reet.
Meie isadele pühendatud pereõhtu oli nii vahva. Lapsed tegid selleks õhtuks terve nädala jooksul ettevalmistusi- meisterdasid isadele kaardid ja siiruviirulised limusiini võtmehoidjad, õppisid lõbusa luuletuse, segasid tainast, lõikusid õunu, hakkisid porgandit salati sisse jne.
Õhtul saabusid isad ja emad, Sanderil ka Valgast selleks puhuks kohale sõitnud vanaema ja vanaisa.
Eriti jäi meelde ja oli hea vaadata, kuidas isad-emad oma lastega seda sama naela toksisid ja välja sikutasid. Ikka poeg ess ja isa-ema järgi. Ilmselt nii õpetatigi poistele uus oskus selgeks- kuidas tange hoida, kuhu kätt toetada jne.
Ka pidulaua taga jätkus mõnusat juttu küllaga. Tore, et aega leidsite.
Üks siiruviiruline limusiini võtmehoidja leidis juba rakendust :)
