KAKUKE JA LEHMATÄDI

Eile õhtupoolikul ootasid meid oma moodsas kohvikus Kakuke ja Lehmatädi. Nemad olid täiesti juhuslikult kohtunud ja kuna Lehmatädil on piima piiramatult käes, otsustasid nad kohviku teha. Tavaline piim on nende meelest vanamoodne, sestap pakkusid nad lastele piimakokteile, mis oli muidugi väga maitsev! Lapsed said mekkida ka erinevaid leiva- ja saiasorte moosiga ning erinevate maitsevõietega.

PIIMATIINATÄDI

Nõnda palus end kutsuda see tore ja lõbus tädi eesti Piimandusmuuseumis Imaveres.

Sinna nimel vuras koos meie lastega väike buss, et näha, kuulda, teha ja maitsta kõike seda, mida seal meie meeltele pakkuda oli.

Esiti tutvusime muidugi selle ajaloohõngulise majaga, kus igasugu vanu ja lastele kohati arusaamatuid masinaid ja tööriistu leidub. Enamus neist masinaist vändaga ja kondimootoriga ning enamus tööriistadest puust. PiimaTiinatädi näitas meile ka selle maja uhkust- vana aurumasinat. Selle juurde käis tõsine jutt sellest, et kui Karlsson peaks nende maja uksele koputama, siis esikust teda kaugemale igaks juhuks ei lastaks. Mine tea, sel Karlssonil on aurumasinatest isemoodi arusaam.

                                                             PiimaTiinatädi

                                                   vändaga ja kondimootoriga

                                                        direktori kabinet

                                           nostalgiline

Kõige selle vaatamise jooksul oli laste seast aegajalt kosta, et nüüd hakkame jäätist tegema. Väikestel maiasmokkadel kiskus jalg juba laua suunas, kus olid valmis pandud kausid ja lusikad. Enne pesime veel käed ja seadsime selga põlled ning pähe mütsid, mille alla Loore lokid kuidagi pidama ei tahtnud jääda. Ja siis...

Matiga. Varjasime ära tema paljad varbad, kuna mannekeenile polnud võimalik kummikuid jalga saada.

...valmistasime ise võid ja jäätist. See võimasin oli ka ikka vändaga ja kondimootoriga. Niiet poisid said uhkelt oma muskleid näidata ning tähtsat nägu teha, et neil on seda jõudu ülearugi :) 

Jäätisetegu oli lihtne. 400 g vahukoort lõime visplitega vahtu ja segasime hulka piimamoosi, ehk kondenspiima. Et oleks maitsvam, siis ühte kaussi tavaline ja teise kakaokondenspiim. 

Ja siis sõime selle kõik ära. Või oli rammus, sellest välja pigistatud pett (vedelik, mis eraldub, kui koor on kokku läinud) maitses lastele väga hästi. Jäätis jättis keelele lausa rasvakihi ja oli väga magus. See kõik ei takistanud lastel küsida teist ja kolmandat portsu ja kui oleks jagunud, oleks mõni veel ka neljandat korda lisa soovinud. PiimaTiinatädi tervise huvides (et tema ise ei peaks) sõime ära kogu kausitäie jäätist. Selline magus ja lõbus sõit oli meil täna.

ROBOOTIKA

Robootika on robotiehitus ja piltprogrammeerimine, konstrueerimise õppimine läbi mängu. Robot on isetoimiv masin, mida juhib arvutiprogramm. Programmis on kirjas see, mida robot teha oskab. Robot näeb ja kuuleb andurite abil ja liigub mootorite abil. Robotid teevad ka häält. Tarkvaras on kokku 20 heli, mida mängib arvuti.

Lego WeDo on lihtne, kaasahaarav, selle abil saab ehitada põnevaid roboteid ning neile programmeerimisega elu sisse puhuda. Lego WeDo arendab laste insenertehnilist mõtlemist ja programmeerimisoskust.

Meie rühma suured lapsed Henry, Laura-Liisa, Kermo ja Marek saavad sellest osa. 

 

AHJUALUNE PAJATAB

"Tere!

Mina olen Ahjualune ja elan leivatare ahju all. Kuna minu lemmiktoit on leib, siis meeldib mulle siin väga elada. Veel armastan ma lastele igasugu lugusid rääkida ja nende ninasid tahmaseks määrida- see toob õnne."

Ja nõnda see Ahjualune rääkiski meie lastele sel nädalal lugusid sellest, kuidas vanal ajal leib lauale jõudis. Rääkis maaharimisest ja külvist, rääkis rukki kasvamisest ja küpsemisest, rääkis rukkilõikusest, rehepeksust ja lõpuks ka sellest, kuidas terad jahuks jahvatati ning sellest leiba küpsetati.

Oli selline vahva tegelane, kes lapsed mõtlema ärgitas, milleks nende kodus (kel ahjud kodus on) ei ole Ahjualust kohatud. Henry mõtles välja, et küllap selleks, et tema issi ei küpseta leiba, ostab hoopis poest.

Kokkulepe jäi lastega selline, et me hakkame rühmas leiba küpsetama ja vaatame hoolega, kas meie ahju tagant piilub keegi pikajuukseline, väike ja sabaga tegelane.

Võtsime siis suure kausi, natuke juuretist (Marge tehtud) ja natuke rukkijahu ning panime ühel õhtul taina hapnema. Järgmisel hommikul varakult asusime uuesti tegutsema. Kõik lapsed, kes oma nina ukse vahelt sisse pistsid, kaasasime ka koheselt tainatekku. Kristo segas tainast, Loore (kelle suure tegemisega koridorist ilma Veikota kätte saime) asus lihaleiva jaoks sinki lõikuma, Marek ja Laura-Liisa kastsid oma väiksed käed vette ning silusid leivapätsid siledaks ja lõpuks tuli Oliver oma näpuga leivale auke sisse vajutama. Ahjus madalal temperatuuril kerkisid meie pätsid ilusaks suureks. Olime sellega väga rahul.

Ja ahjust võetud lihaleib ja seemneleib oli meie seni ehk õnnestunuim leivategu (ehkki soola ja suhkru unustasime tainale lisada). Küll maitses hästi.

                                                            leivavalvurid

Sõnnik, põllumehe kuld. Täna selgitas Jarko teistele vapralt, mis on sõnnik.

TIGU PORGANDIL

Selline :)

 

LEHESAJUS

Täna tegime ühe lõbusa jalutuskäigu sügisesse parki. Ilmad on tuulised ja sügisene külmgi näpistab laste sõrmi, kuid kõige selle juures on ka nii palju ilusat ja lõbusat. Kirjud lehed, mis tuulega üha pudenevad lenneldes alla ja nii palju lehti maas jalge all sahisemas. Sattusime lehesaju sisse. 

Tegelikult oli meil ka üllam eesmärk parki minna. Nimelt on terve oktoobri kuu jooksul palve kõigil lastevanematelgi tuua lasteaeda koos lastega korjatud tõrusid metsloomadele toiduks talvel. Käisime pargis neid korjamas. Terve pange noppisime üsna üürikese ajaga täis. Tõrusid on sel aastal palju, minge lastega korjama!

TÄNU

Täname siiralt Saskia ema Mariini, kes aitas meie laste aega kitarriga sisustada, et õpetajad saaksid osa õpetajate päevale pühendatud tänuüritusest. Aitäh Sulle!