No seda hommikut ikka andis oodata. Juba nädal varem sai välja pandud meie juba kulunud moega sõbra postkast. Sinna kogunes iga päevaga üha rohkem kirju ja kaarte ja sekka ka salapäraseid pakikesi. Lapsed käisid salaja piilumas, kuidas seal postkastis ikka need lood on ning oli kosta hõikeid, millega üksteisele reedeti saladusi, mida keegi kellelegi meisterdas kingituseks.
Täna siis lõpuks saabus see õige sõbrapäev, mil meie postkast avanes. Aga enne seda jõudsime veel saalis natuke lustimas käia ja ühest tõeliselt lõbusast ja hoogsast mängupeost osa võtta.
Ja siis...
Postkast oli tõesti täis. Seda tühjendades oli meie vaiba peal suur ja kirju hunnik kirju. Jagamine võttis omajagu aega, kuid lastel oli põnevust palju. Näidati teineteisele saadut ning hõigati, et "mina tegin selle sulle!".
Kõige lõpuks jäi vaibale üks suur pakk, millele oli kirjutatud- õpetajatele! Pakki avades leidus seal imevahva omatehtud sõbrakaart ning suur šokolaad. Selle oli teinud Laura-Liisa.
Laste rõõmsaid nägusid vaadates ja kaarte ja pakikesi silmates, võib öelda, et kõik need olid hoole ja armastusega valmis tehtud. Väiksed käed olid lõigata, meisterdada ja kirjutada pusinud üsna usinalt. Loore ema sõnul ei ole tema pikka aega oma väikse tütre puhul sellist püsivust kohanud, kui sõpradele kaarte tehes ja nimesid kirjutades.
Aitäh emadele ja isadele, kes lastele kodus oma abistava käe ulatasid.
Ilusat sõbrapäeva Teile kõigile!
No comments:
Post a Comment