Tänane päev kujunes meil selliseks tõtlikuks. Juba eile lugesime me Teile emad-isad väikesed sõnad peale, et Te oma põnnid natuke varem lasteaeda toimetaks, kuna hommikusöögi pidime tavapärasest varem kõhtu toimetama.
Kõht täis, rutuga riided selga ja jooksuga bussi peale. Meid ootas järjekordne põnev päev- seekord siis Elistvere loomapargis.
Sealsed loomad on enamuses meile teada tuntud metsaelanikud. Nägime oravaid, nägime natuke unist karu, kes endale meelepärase koha oli välja valinud ning sealt meid uniselt pead tõstes piidles. Nägime põhjapõtrasid, kelle kohta lapsed märkisid, et "nemad peaks lendama". Nägime ka kurvalt üksi jäänud põtra Tuulet, kelle kaaslane Tõnu detsembris ühe külastaja mõtlematu toitmise tagajärjel hukkus. Kurb!
Ja muidugi silmasime me ilveseid, kellel jälgede järgi otsustades metsast kosilased külas käivad (jäljed tulid metsast ja läksid sinna ka tagasi).
Palju põnevust pakkusid lastele jäneste ja rebaste puurid. Sellised vahvad naabrid olid nad üksteisele, kuigi üks rebasepoiss kangesti pinevalt piilus plankaia vahelt, et kas ikka kuidagi ei saaks? Kui enne väike sünnipäevalaps Loore ka väga suurt huvi ei tundnud, siis jäneseid silmates hõikas tüdruk kohe "tere, jänes!"
Oli jällegi tore päev!
"kosilased"
Elistvere Loomaparki on igal ajal tore külastada :)
ReplyDelete