Ükshaaval ilmuvad sõrmed peopesast, laula "Sepapoiste" viisil:
Kus mu pöial, kus mu pöial? Tema siin, tema siin.
Tantsu löövad nemad, tantsu löövad nemad,
tore tants, tubli poiss.
Kus mu Kotinõel...
Kus mu Pikk-Peeter...
Kus mu Nimeta Mats...
Kus mu Väike Ats...
Kus mu sõrmed... (tantsivad kõik sõrmed)
Lastele väga meeldis see laulunäpumäng, proovige kodus.
Meie laulsime ja mängisime seda tänasel sõprade peol. Külas käisid meiega sõbrunemas naabrid Pähklikesed.
Laste käest hommikul uurides, et "milleks on vaja sõpra?", saime vastuseks, et " koos mängimiseks", "lohutamiseks", "kallistamiseks", "aitamiseks". Kas pole siis tähtis see sõprus? Sai küsitud ka seda, milleks on vaja kodu? Mattias arvas, et "selleks, et siis saab koju minna", Laura-Liisa "seal saab süüa", Annaliisa lisas "et seal saab sooja". Mainiti veel magamist ja ema-isa olemasolu. Sellised tähtsad jutud said meil täna enne pidu aetud.
Peo ettevalmistused algasid meil aga juba eile. Hommikul sõtkusime valmis küpsiste taina ja koos lastega meisterdasime ahju abil valmis vahvad südamekujulised küpsised sõpradele kingiks ja endale maiustamiseks.
Täna külaliste saabudes võtsime neid vastu ühise hõikega "head sõbrapäeva!". Pähklikestel olid meile kingiks tehtud ilusad sõbrapäeva kaardid, millelt Allan ja Annaliisa koos lugesid-"oleme sinu sõbrad!". Väga armas!
Mängisime koos mõne mängu ja maiustasime ühiselt vahvlite ja muffinitega, peale limpsisime natuke limpsi.
Oli hea vaadata, kuidas meie lapsed teise rühma lastega koos külalislahkelt mängisid ja hiljem vastu porisemata koristasid ka need asjad, millega ise ei mänginudki. Oli selline hoogne ja lõbus pidu.
No comments:
Post a Comment