Karl säras täna üle kere. See oli paista kogu poisi kehast. Alles hiljuti oli meil käsil tarkusetera- üks tikk paneb terve metsa põlema. Nii juhtuski- Karli särav olek nakatas meid kõiki.
Poiss ise istus toolil, võttis vastu sõprade õnnitlused ja kallistused ning suurest õnnest laulis endale kaasa ka õnnitluslaulu. Natuke häda oli selle vanusega. Me ikka püüame neid näppe ka õige arvu sättida. Eks püüdke nii, et mõlemad väikesed sõrmed peidate pihku ja näitate nõnda kaheksat aastat vanust. Karl pusis ja pingutas, pingutas ja pusis, hetkeks läks isegi kulm kortsu... ei saanudki hästi. Tegime siis nii, et panime mõlemal käel pöidlad peitu. Tulemus oli sama ja nii kukkus palju paremini välja.
Ja siis see õhku tõstmine. Pole naljaasi tõsta kaheksat korda. Väikse põnni veel, aga suur poiss on ju see meie Karl juba.
Lauda palus oma sõbrad sünnipäevalaps ise ning tooli ja tüki koogi küljestki sai tema esimesena.
Nii tähtis päev oli see väikemehe jaoks, et muusika- ja liikumistundi minnes hõikas poiss juba ukselt, et tal on sünnipäev. Nii palju õnnitlusi ja kallistusi.
No comments:
Post a Comment