Suur elevus juba hommikust saati või kui täpsemalt järele mõelda, siis juba eilsest. Nii suur mõneti, et Eerik-poisil, kes hommikuti esimesena ikka aknale emmele lehvitama tõttab, oli järjekord sootumaks sassis. Esmalt oli vaja tulla õpetaja juurde ja öelda, et "täna lähme ujuma!" ja siis alles aknale lehvitama.
Alustasime meie tegevusi täna aga sellega, et "pesime" Laura-Liisa puhtaks :) Ehk siis, kui küsisime kes lasteks sooviks olla näidis(kuiv)pesu modell, siis mõistagi sellise sõna nagu "modell" peale tõusid vaid tüdrukute käed. Valik langes Laura-Liisale. Õppisime kuiva svammiga ennast korralikult pesema. Selline vajalik oskus on see ujulas, kus pole laste igat liigutust lapsevanem suunamas ja toetamas.
Ujulas olid lapsed väga tublid. Ikka olid meie lapsi julgustamas ja abistamas ka onu Aimar ja õpetaja Anu. Nii mõnigi sell, kes algselt vaid torust kinni julges hoida ja vaevu oma varvast liigutada söandas, oli lõpuks naerul näoga keset basseini onu Aimari juures.
Tagasiteel oli Eerikul nägu naerul ja poiss kinnitas korduvalt, et "täna oli hea päev!". Hea on teada, et lastele miski nii rohkelt rõõmu valmistab.
Küll need kolmapäeva hommikud on nüüd kerged, sest ujumispäev on :) ja imestusega vaatan kuidas Matu suu kinni kenasti hoiab ujudes :) meiega ujumas ta lõkerdab naerda ainult ja siis suu vett täis :)
ReplyDeleteTuli seda suu kinni hoidmist talle ikka korduvalt meelde tuletada!
ReplyDelete