Ja nüüd siis sellest jäätisest, millest eelmises loos põgusalt juttu oli. Meie väike Gert on nüüd tervelt aastajagu suurem ja vanem. Kohe suur poiss täitsa. Tervelt kuue aastane.
Paar päeva tagasi maha peetud sünnipäevapidu sai jätku meie rühmas. Poiss säras ja oli muidu tähtsa olemisega.
Laulsime ja õnnitlesime ning tõstsime ikka õhku ka. Selle õhku tõstmisega on meil natuke lõbus lugu. Meie fotoaparaat kipub liikumise pealt tehtud pilte uduseks jätma. Seega on kokkulepe, et viimane tõste jääb õhku. Täpselt nii kauaks, kui pilt saab tehtud:) Kusjuures igakord esimene pilt ei õnnestugi.
Ja siis muidugi see JÄÄTIS. Seda sööme veel hommegi ja võib-olla ülehommegi.
No comments:
Post a Comment