Mida teha, kui oled metsa eksinud?
Õue minnes kohtasime täna meie lasteaia külgmise värava juures kätega vehklevat ähmis õpetaja Maarikat. Läksime lähemale asja uurima, et ehk annab kuidagi ta maha rahustada. Selgus, et õpetaja Stelle olla metsa läinud ja kokkulepitud ajal sealt tagasi ei tulnudki. Telefonile ka ei vasta.
Olime sellised vaprad ja enesekindlad- meie leiame üles. Metsa minnes kordasime lastega üle kõik vajalikud reeglid.
Ütlesime, kuhu läheme ja võtsime kaasa töökorras telefonid ning vile.
Püüdsime ise mitte närvi minna. Selleks ei jooksnud me metsas pea laiali edasi vaid kallistasime puud ja kuulatasime vaikselt erinevaid hääli. Kuskil sõitis auto ning kostus vile. Suundusime vile poole.
Ole nähtav ja kuuldav.
Millisel moel end kuuldavaks ja nähtavaks teha? Meie hõikasime kolm korda kõvasti appiiiii! ning meisterdasime puuokstest kolm noolt, sest OHUMÄRK ON KOLM
Edasi liikudes märkasime jälle midagi silmale uskumatut. Ei teagi, kas see on meie metsarajale omane, et lastele põnevust pakkuda? Ka eelmisel sügisel me märkasime, et meie metsas õitsevad ülased!
See selleks.
Hoia sooja ja energiat. Riko teadis, et energia on jõud ja Merily arvas, et targem oleks jooksu pista, et sooja saada. Tegime hoopis nii, et pistsime energia saamiseks põske ühe magusa kommi ning õppisime istumiseks sooja metsamaterjalist patja tegema.
Mängisime kõige kinnistamiseks mängu "Õige või vale", milles lapsed pidid jooksma õpetaja juurest õpetaja juurde, olenevalt sellest, kas väide oli õige või vale.
Ja nõnda me äkki kuulsime kolme vilet, vilistasime vastu, kostus jälle vile, vilistasime vastu... ja seal see õpetaja Stelle õnnelikuna oligi.
No comments:
Post a Comment