AITÄH!

Me täname südamest kõiki vanemaid, kes katsid meie laadalaua. Tulu saime 65.80 eurot. Püüame selle raha võimalikult otstarbekalt Teie laste hüvanguks tarvitada :)
Aitäh!

MIHKLIPÄEVAL OMA SEADUS, KEHTIB PÕLLUMEESTE SEADUS.

Täna on mihklipäev. Ja meil käis külas murelik hiir, kes leidis ühe viljapea. Sellest ühest olevat kogu talveks talle ja tema perele vähevõitu oma hinge sees hoidmiseks. Teada tarkus oli hiire meelest see, et kui külvad ühe, saad vastu kümnekordselt. Paras arutelu tekkis, mis tähendab kümnekordne. Külvasime siis ühe viljatera mulda ning loendasime üheksa juurde.

Sellest tegevusest kasvas välja mõte saali vaatama minna, kuidas kanaema kooki küpsetab. Tuletage endale meelde muinasjutt "Kanaema kook" :)

    Kuna kukk oli Soomes, pidi kanaema koos tibuga kõik rasked tööd ise tegema

                 Näitetrupp Tõruke oli nii hea, et võiks lausa tuuritama minna :)

 

Ja rühmas leidsime õunte keskelt huvitavaid elanikke. Panime sajajalgse ning nälkja suurendustopsi ja uurisime põhjalikult.

 

SÜGISENE RETK

Käisime suviselt sooja sügisest ilma nautimas. Harva juhtub, et septembri keskel soojakraadid tunduvalt üle 20 pügala ulatuvad. Meie matk kujunes tõeliselt suviseks- nahk oli lastel seljas lausa märg.

Matkakotid seljas läksime nautima Põltsamaa jõe poolt pakutavat ilusat vaadet. Teel sinna tekkis meil, suurtel, küsimus, kas keegi on kuulnud kedagi rääkimas sellest, kuidas on lood metsas seentega?. Iga puu all leidus meie tee ääres seeni, isegi kaseriisikaid silmasime ühe maja muru peal kase all. Piilusime kadedalt, kas peremehi on kodus? Ei söandanud siiski murule astuda neid oma kotti noppima. Ilusa seenesousti oleks saanud :(

Jõe ääres juhtus see, mis juhtub iga kord, kui lastel aeda ümber pole. Joosti ja hullati, tõugeldi ja hõigeldi... Ei viitsinud isegi keelata eriti, jälgisime, et jõkke ei kukuks keegi ja sealsesse uude WCsse ka ei lubanud lihtsalt uudishimust peitu pugeda.

Tegelikult väga kaua selline kaos ei kestnudki, täpselt seniks, kui esimesele lapsele meenus tema matkakott. Need kotid pakkusid ju hommikust saati põnevust. Oleks me valvsuse kaotanud, oleks need kotid juba rühmas tühjaks söödud. Vähemalt kelkida lubasime üksteise ees, et "vaat, mis mul on kotis!".

Seega nosisid lapsed oma kotid enamjaolt tühjaks ning edasi mängisime natuke organiseeritumalt paar mängu.

Tagasiteel küsis Kristo iga hoovis oleva koera nime, me ei teadnud. Lõpuks vastasin Kristole, et kui mul koer oleks, siis tema nime ma teaksin. Seepeale päris poiss, et mis su koera nimi on? :)

Tõeliselt soe ja tempokas matk oli meil. Kevadel ehk õnnestub koos Teiega, kallid emad-isad üks ilus loodusmatk teha. 

 

AIAPIDAJATELE

Kevadel kutsusime aiapidajaid loomaaiale kõrvitsaid kasvatama, nüüd on aeg saaki hakata kokku koguma.

Saada ülearused kõrvitsad loomaaialoomadele!

Kõrvitsate kogumine 21.-28. september, too meie lasteaia fuajeesse. Kui kõrvits on eriliselt suur, kutsu keegi pildistama, otsime üles nunnu!

Loomaaialoomad tänavad!

MIDAGI IGAPÄEVAST

Lõikusime salatit ja tänane punapeedi vaatlus lõppes vartega joonistamisega.

OTSI EKSINUD ÕPETAJA STELLET

Mida teha, kui oled metsa eksinud?

Õue minnes kohtasime täna meie lasteaia külgmise värava juures kätega vehklevat ähmis õpetaja Maarikat. Läksime lähemale asja uurima, et ehk annab kuidagi ta maha rahustada. Selgus, et õpetaja Stelle olla metsa läinud ja kokkulepitud ajal sealt tagasi ei tulnudki. Telefonile ka ei vasta.

 

Olime sellised vaprad ja enesekindlad- meie leiame üles. Metsa minnes kordasime lastega üle kõik vajalikud reeglid.

Ütlesime, kuhu läheme ja võtsime kaasa töökorras telefonid ning vile.

Püüdsime ise mitte närvi minna. Selleks ei jooksnud me metsas pea laiali edasi vaid kallistasime puud ja kuulatasime vaikselt erinevaid hääli. Kuskil sõitis auto ning kostus vile. Suundusime vile poole.

 

Ole nähtav ja kuuldav.

Millisel moel end kuuldavaks ja nähtavaks teha? Meie hõikasime kolm korda kõvasti appiiiii! ning meisterdasime puuokstest kolm noolt, sest OHUMÄRK ON KOLM

 

Edasi liikudes märkasime jälle midagi silmale uskumatut. Ei teagi, kas see on meie metsarajale omane, et lastele põnevust pakkuda? Ka eelmisel sügisel me märkasime, et meie metsas õitsevad ülased!

                                                                 ausõna

 

See selleks.

Hoia sooja ja energiat. Riko teadis, et energia on jõud ja Merily arvas, et targem oleks jooksu pista, et sooja saada. Tegime hoopis nii, et pistsime energia saamiseks põske ühe magusa kommi ning õppisime istumiseks sooja metsamaterjalist patja tegema.

Mängisime kõige kinnistamiseks mängu "Õige või vale", milles lapsed pidid jooksma õpetaja juurest õpetaja juurde, olenevalt sellest, kas väide oli õige või vale.

Ja nõnda me äkki kuulsime kolme vilet, vilistasime vastu, kostus jälle vile, vilistasime vastu... ja seal see õpetaja Stelle õnnelikuna oligi.

 

ADAVERES

Sealne naksitrallipere võõrustas lähinaabreid lastaialapsi, kel viimane aastake veel lasteaias mängida.

Käisime meiegi Veiko, Kristo, Jarko, Loore ja Gertiga seal kaemas, mida põnevat toimub.

Oli seal vaadata ning oli seal tegutseda. Alustuseks vuras kohale politseiauto, millesse oli sisse lükatud lõvi Leo. Oli teisel pea autolaes kinni ja välja tulemine seetõttu üsna vaevaline. Lastel lusti kui palju. Patsutati ja sikutati ja kallistati ning lõpuks tegime ühe ühise pildi ka, et ikka kõik usuks- oli jah lõvi.

Lastele oli välja mõeldud mitmeid sportlikke ja natuke mängulisi tegevusi. Hüppasime kotis, ajasime pudelit mööda tunnelit, viskasime rõngaid suurema rõnga sisse jne. jne.

Natuke kuulasime ikka tarka juttu ka. Kohal olid päästeametionu oma tikutoosiga ning politseitädi väikse "munakiivriga". See oli tõesti vahva katse. Munale pandi kiiver pähe ja kukutati siis asfaldile. Terveks jäi see muna :)

                                                kommi panime ka vahepeal põske