Ja juba jätkuski meie sünnipäevaralli.
Tänane, või õigemini eilne, sünnipäevalaps oli meil Henry. Poiss ise teadis juba hommikuringis rääkida, et talle kingiti uus punane kelk, juturaamat ja vildikad. Kelgu vaatasime õues üle- uhke ja ilus läikiv. Juturaamat pidi olema inimestest, Henry juba alustas selle lugemist. Ja vildikatega joonistas poiss oranži auto.
Sünnipäevaringis poissi lauldes ja kallistades õnnitledes oli hea vaadata Henry säravaid ja naerukil silmi, kui Lea poolt ettekantud luuletuses saabus koht: pange helisema kellad,
laulma õed ja laulma vennad,
emad-isad plaksutama,
memmed-taadid patsutama,
käes on Henry sünnipäev!
Hurraa!
Henry on meil selline vahva poiss, kes hästi naljast aru saab ning teisi nakatavalt naerma hakkab.
Võtsime ennast kokku ja tõstsime poisi tervelt 8 korda lae poole, mispeale Henry meid kõiki viisakalt sünnipäevalauda palus. Kook, mille Henry isa ise valis (ja küllap see isa juba teadis, mis hea on) sai suure noa ja Lea abil poisi enda poolt lahti lõigatud.
No comments:
Post a Comment