KAUNEID JÕULE TEIE KODUDESSE

Jõulud toovad hinge soojust. 

Eilne päev oli meie rühma lastele kaua oodatud. Nii oodatud, et Laura-Liisa ema uuris juba mõni päev enne, et millal täpselt see põhutrall meil toimub? Tüdruk muidu natuke tõbine, kuid sel päeval ikka tooks kindlasti lasteaeda.

Istusime selleks ettevalmistatud lastega (sokid ja sukad jalast võetud ja tolmukartlikud pehmed mänguasjad teise tuppa toimetatud) põrandal, tõmbasime akendele ette rulood, süütasime küünla ja olime vaikses toas nagu muiste. 

Jõulujutuks oli meil lugu Mari-Kisakõrist. Jonnakas laps, kel peas vaid kisades kõike saada, mis pähe tuli. Nõnda kaua kisas, kuni tuli jõuluvana tühja kotiga ning jõuluks toodud kingitusi tagasi nõutas. Mari- Kisakõri muutus asju kokku otsides taas heaks tüdrukuks Piretiks. 

Jutu jätkuks arutlesime selle mõistatusliku vitsakimbu üle jõuluvana vööl. Kristo teadis täpselt, et see olla seal pahade laste jaoks. Võtsime talt rahuliku südamega selle teadmise ära. Vits toodi muiste tuppa ikka selleks, et sellega vitsutades jõudu ja tervist jagada. Jagasime seda siis meiegi. Keegi (ilmselt suur inimene, mitte laps) võttis kunagi endale pähe sellele kombele lapsi hirmutav tähendus anda :(

Veel ühest vanast jõulukombest rääkisime lastele. Kas teate, kes on Tahma-Toomas? Selline kaltsudest meisterdatud nukk, kes topiti täis tubadest koristatud mustust ning prahti ja seejärel naabrite ukse taha viidi. Kõik ikka selleks, et oma elamist järgmisel aastal puhtana hoida. Selline maagiahõnguline uskumus. Sellest, mis meil selle nukuga juhtus, natuke hiljem.

Aga põhud me muidugi ikka tuppa tõime. Enne kotisuu avamist keksisid juba Henry ja Marek suurest elevusest koha peal ja Laura-Liisa suu venis väga suurele naerule. Kristo, Saskia ja Jarko, kes asjast midagi ei teadnud, vaatasid tõsiste nägudega teiste keksimist. Põhkusid kotist välja valades läks meil jällegi tõsiseks tralliks. Visati õhku ja teistele, tehti "põhuingleid", veeti vägikaigast. Kes ütles, et vanaaja lastel igav võis olla??? Külla kutsusime ka naabrilapsed Oti, Hälise ja Henry. Jagus neilegi lõbu laialt. Ei suudagi seda kõike kirja panna, mis toimus. Ehk on piltidel rohkem Teile öelda :)

Aga Tahma-Toomas oli ootel. Kui meile (suurtele) tundus, et nüüd on juba piisavalt hullatud, läks suuremaks koristamiseks. Lapsed on selles alati suurteks abilisteks. Prahti toppisime ka Tooma hõlmade vahele ning koos Veiko ja Marekiga toimetasime selle kaltsunuku Pihlamarjakese rühma. Sealne õpetaja jõudis meile teha vaid oi-oi-oi, edasist me igaks juhuks kuulama ei jäänud. Selle nuku edasine saatus viis teda meie maja teise tiibagi. Ja kosta oli, et isegi õppealajuhataja ukse taha. Ei teagi täpselt, kelle elamine järgmisel aastal selle mustuse kõik endale sai :)

Tegelikult me ju teame, et seda põhku võime veel suvelgi koristades leida, saputa neid lapsi palju tahes.

Oli siginat-saginat meil jõulueelsel ajal siin lastega. Suur kiire sai nüüd otsa. Väike hingetõmbeaeg kulub ära nii väikestele kui suurtele. Nautigem seda vaikset ja rõõmurohket aega. Leidkem aega oma lähedaste jaoks. Kaunist ja kingirohket jõuluaega Teile kõigile!

PIDU-PIDU

On saanud natuke hinge tõmmata, suurest elevusest maha jahtuda ja oma mõtteid koondada. Nüüd siis paneme need mõtted kirja.

Meie jõulupidu oli igati õnnestunud. Lapsed said laulud ja luuletused selgeks ja mis kõige olulisem, tegid oma suud lahti ning püüdsid sealt oma kõige parema ja valjuma esinemishäälega laulud ka kõlama panna. Ühesõnaga- meid oli kosta! Hurraaa!

Ja tantsud olid toredad. Need sammud ju ikka vahel sassi lähevad, tuhka sellest. Aga lapsed nautisid. Loore läks ühe tantsu ajal publikule võimalikult lähedale, et tema ilus uus kleit koos omanikuga võimalikult hästi välja paistaks ja selliseid puusanõkse ja jalakeerutusi ei oskakski keegi teine meist sooritada. 

Luuletuste õppimine oli sel aastal laste jaoks kui "käkitegu". See läks meil nii kiiresti, et vahepeal vajutasime pidurit. Jätsime need salmid rahule ja ei kordanud neid mitu päeva.

Kui me lastega maha istusime möödunud peost mõtteid mõlgutama, siis võite arvata, mis neile kõige rohkem meeldis. Muidugi jõuluvana! Oli vahva, et Laura-Liisa esimest aastat julges selle sõbraliku vanakese ees üksi seista. Saskial oli nii ilus ja südamlik salm inglist (tüdruk keeldus lisaks sellele veel ühe salmiga esinemast, väites, et "mul juba on luuletus"). Hea oli kuulata, kuidas meie veel eelmisel aastal nii häbelikud esinejad Kermo, Henry, Laura-Liisa ja Marek üksteise võidu kõva häälega laulsid ja luuletasid. Loore ja tema ema duett oli meeldiv üllatus (Anu, sa laulad hästi). Jarko saab hästi hakkama nii laulude, luuletuste kui tantsudega. Meie väiksed Veiko, Gert ja Oliver olid suurte laste seas väga julged ja tublid.

Ja kogu selle peo lõpuks muidugi Saskia ema Mariin. Kui vaid oskaks siia jälle videosid üles laadida! See oli väga armas ja lõbus laul, mida kõik lapsed kuulama jäid. Eriline tänu Sulle!
Ja aitäh toredate kingituste eest!

                                           Mossmokk

                                                 Loore hoogsad tantsusammud

Armas ja südamlik lõpp meie peole.... ja kui veel mõelda, et samal õhtul tõttas Oliveri ema Egle, kes sellel pildil rahulikult pidu naudib, oma väikest tütrekest sünnitama...

                                 neid laste julgustust otsivaid pilke emade poole

                   mõnel puhul oli julgustuseks vaja lausa suurt õde ja emagi

Aga tänane päev oli meil ju ka pühadelõhnaline. Arutlesime lastega jõulutoitude üle. Laste arvamused olid vahvad. Henry jaoks peab jõululaual olema verivorstid, Kristo jaoks kindlasti tort, Marek eelistab piparkooke ja Kermo pakkus mitu korda kartulisalatit. Ju see pole poisi jaoks pidu, kui see salat seal laualt puudub. Koos nuputasime maitstes ja nuusutades välja ka pohlamoosi. Sülti ja pasteeti kirjeldades teadis Saskia, et sülti ostab tema emme poest ja tema paneb seda leiva peale, aga pasteeti keedab emme ise. Tubli!

Tubli on ka see, et aastast-aastasse verivorstitegu lastele kirjeldades, ei heiduta see lapsi seda mitte söömast. Seega panime vorstid ahju särisema ja lapsed Saskia toodud "Lepatriinude jõule" vaatama. Kermo naer oli seda filmi vaadates väga nakkav:) 

Vorstide suhtes jäid ootavale seisukohale Marek ja Saskia, ehk järgmisel aastal. Teised küsisid juurdegi.

                                                                     kinos

MEIE JÕULUSOOVID METSAELANIKELE.

On juba meile nii omaseks saanud, et nädal enne suuri pühi räägime ja tegutseme lastega jõulukommete järgi.

Tänaseks teemaks oli metsaelanike heaolu talvisel ajal. Rääkisime kapsast ja porgandist, õuntest ja kartulitest, viljateradest ja tammetõrudest ning püüdsime (mängult) õige toidu õige looma suhu toimetada.

Ja lõpuks viisime selle toidu metsa, et ehtida loomadele rõõmuks üks lustakas jõulupuu. Seegi käik pole meie laste jaoks esimene. Enam ei mäletagi, mitu korda me sellist jõulupuud ehtinud oleme. Ka kuusk meile vana tuttav, ikka otsime üles selle ühe ja meie meelest kõige ilusama puu metsas.

 

PALJU ÕNNE EGLE!

Tore, et jõudsid olla meiega Oliveri jõulupeol. Küllap väike tütreke teadis, millal on õige aeg sündida.
Palju õnne Sulle väikeste ja suurte kastanimunakeste poolt.

PIPARKOOGIMAITSELINE

Selle eilse tainateo lõhnade nuusutamise jätkuks toimus meil täna suur küpsetamiseralli. Retsepti järgi, mis meil tagataskus leidub, tuleb väidetavalt umbes 2,5 kg tainast. Seda on täitsa palju. Aga koos lastega on meil piparkoogivoolijaid ja -küpsetajaid ka palju. Kõike on parasjagu.

Laste huvi selle töö juures oli kohati nõnda suur, et väiksed käed taina kohal lausa risti-rästi kippusid minema. Natuke õpetasime vaid seda, kuidas piparkoogivorme ikka sättida nii, et teisest kujust tükikest ära ei naksaks või tühjust liiga palju vahele ei jääks. Töö sujus nagu oleks seda ennegi teinud :)

Vahepeal eksis meie rühma üks suur onu, kes osutus tuletõrjesignalisatsioonikontrollionuks. Tegime tema suugi magusaks. Ja need värskelt ahjust tulnud soojad piparkoogid... mmmmmmm

Oli päris raske seda tainast rullida, kui keegi polnud taibanud seda pruuni pätsi külmikust soojenema võtta. Kaalusime selle soojendamiseks isegi mõni laps tainale istuma panna:)

      Henry sättis vorme ülipüüdlikult üksteise kõrvale, see tuli tal hästi välja.

              Taina kogus oli ilmselt siiski nii suur, et väiksed käed lõpuks tüdisid

                                                                  ahjukontroll

 

Vahepeal tekitas väikse elevuse Mareki poolt avastatud tundmatu punane pakk meie kuuse all. Kuna keegi ei näinud kedagi, kes oleks selle sinna pannud ja nime, kellele me selle paki anda võiks ka polnud, siis me võtsime selles pakis leiduvad legod endale!