KASTANIMUNAKE: TERE UUED JA TERE VANAD...

...lapsed ja lapsevanemad ja vanavanemad ja onud ja tädid!

Nii põnev oli täna meie rühma aknast lasteaia värava poole piiluda. Lapsi muudkui tuli ja tuli, lilled peos ja naer suul.

Täna on uue õppeaasta algus. Selline natuke pidulik ja uhke tunne on põues lastel ja kõigil suurtel, kes sellega kokku puutuvad.

Meie rühm oli avatud juba eelmisel nädalal, mistõttu osad lapsed olid juba rühmaruumiga kohaneda jõudnud. Tänased tulijad olid aga meie uksel väga erinevate emotsioonidega. Kermo oli vist harjunud suvel natuke kauem magama, see väike (tegelikult ei tea me täpselt, missuguse laua taha see üpris pikaks veninud poiss istuma panna?) poiss oli nii unine, et istus mõnda aega meie voodil ning uneles. Loore jõudis koridoris oma emmega natuke tülli minna, õnneks uksel leppisid ära ja saimegi selle tubli ja söaka tüdruku koos pidukleidi ning koogiga endale päevaks valvata ja hoida. Laura-Liisa oli niiii õnneliku näoga ja jutukas, oli suur rõõm teda jälle kohata. Väike Gert on meie rühmas uus poiss. Tema astus rühmaruumi koos suurte lilledega ning igaks juhuks ema ja isa toel. Polegi ta meile nii väga võõras poiss ju, võtsime ta oma naabritelt endale. Meile meeldis see poiss, võibolla selleks võtsimegi:) Ja muidugi Marek oma vaiksel ja häbelikul moel, kuid mitte enam kaugeltki nii vaikselt kui möödunud sügisel uue poisina tulles.

Oli veel üks lõbus ja väga armas juhtum hommikul. Saskia, kes uue tüdrukuna kohanes väga julgelt ning hästi, jõudis täna uksel talle omaselt hõigata, et "mina tulin lasteaeda!",kui tüdruku selja taga ema jagas teavet, et tema sooviks oli meile täna üllatus tuua. Aga paraku ei saanud see üllatus veel valmis ja tema nüüd läheb ja vaatab, et ega see üllatus vahepeal ära ei kõrbe ja siis tema toob selle hiljem. No mis saab meil olla üllatuste vastu??? Ja kui see siis natukese aja tagant tuligi... suur korvitäis soojasid kaneelisaiu!!! Lapsed sõid ja meie sõime. Suur aitäh!