Et meie laste elu oleks ilus ja turvaline, peame maast-madalast neisse õiget käitumist sisse juurutama.
Täna käisime õues vaatamas, kas seal kõik ikka alati on hea ja ohutu, niiet nina taeva poole ja kõrvus linnulaul kõndida võib.
Ei või ikka alati. Esimesena seisatasime teed ületades. Pika arutelu peale jõudsime otsusele, et kui ilma mõtlemata-vaatamata sõiduteele astuda, võib juhtuda, et auto (oma suurema ja tugevama jõuga) meist lihtsalt üle sõidab. Seega oleks targem ikka seisatada ning vaadata, et seda suurt ja tugevat ei tuleks.
Parki jõudes seisatasime teist korda. Tiigi kaldal arutlesime, kui lähedal oleks ohutu seista, et libedast kaldast alla libisemine meid ei ähvardaks. Eriti neid lapsi, kes ilma kätisteta ujuda veel ei oska.
Kolmas kord seisatasime selle toreda lamava puu juures ning püüdsime selle peale ronida, et üks lõbus pilt teha. Ei õnnestunudki hästi. Marek libises ja Kristo libises. Ei olegi nii ohutu ronida puu otsa, kui oksad on märjad ja libedad.
Neljas kord seisatasime rohu seest paistva lilla ja isuäratava marja juures, millel nimeks ussirohi. Vanad olijad mäletasid tublilt, et seda marja suhu ei panda ja üldse pole mõistlik suhu pista ühtegi tundmatut marja, seent ega taime.
Ja viies kord seisatasime saarikule viival sillal ning jõe kaldal, kus endiselt teemaks vette libisemine ja sillal rüselemine.
Natuke vaidlust tekitas Põltsamaa jõe voolusuund. Et puhus mõõdukas tuul, oli pealmine veekiht näiliselt nagu vales suunas teel. Tegime katse- viskasime vette puutoki, mis siiski visalt õiges suunas liikuma hakkas.
Tänane hommikuring toimus naistesaarel (selline vahva nimi sellel väikesel saarel Põltsamaa jõel gümnaasiumi vastas). Ka sinna jagus meil asju, millega valesti toimetades võib suuri või väiksemaid õnnetusi juhtuda. Teravaotsalised puutokid, millega on ju vahva mängult lõket teha või kaevata või kujutleda see tokk mõneks loomaks, kuid joostes ja sõbra silme ees vehkides võib sellega ka haiget teha-saada. Ja kurjade inimeste poolt tekitatud tekitatud klaasikillud. Oi-oi!!!
vaatan ette, vaatan taha
vaatan üles, vaatan maha.
aita üles otsida,
kes meist ilma teadustab.
Natuke rääkisime ka lõbusaid asju. Mängisime ja saarikule omaselt nosisime küpsist ja rüüpasime teed.
Üldiselt olid lapsed tublid arutlejad, kuid neid asju tasuks ka kodust järjepidevalt meelde tuletada. Olge tublid selles kallid emad ja isad.
No comments:
Post a Comment