PÕNEVAID SUVISEID ELAMUSI

Seda aastaaega ootavad nii suured kui väikesed vist kõige enam. Suvi on puhkuste aeg, suvi on ujumise aeg, suvi on valgete ja soojade õhtute aeg, suvi on sõprade aeg. Lastel lusti ja rõõmu vanavanemate külastamisest ning sõpradega hämaras suveõhtus luureka mängimisest. Suurtel natuke hingetõmbeaega ja mõtete kogumist järgmiseks sügiseks, mil puhkused lõppevad ning tööpõld jälle ees ootamas.

Meie rühm on selleks õppeaastaks oma töö lõpetanud. Mänguasjad on suvekorterisse kolinud ning laste tööd ja pildid seintelt ära korjatud. Osalt selleks, et mis nad seal ikka tolmu koguvad, osalt selleks, et pooled neist rõõmsatest põnnidest ju sügisel enam meie rühma uksest ei sisenegi. Neil on nüüd tähtsamad asjad ajada.

Istudes hetkel vaikses ja tühjas rühmaruumis ning mõtiskledes möödunud aasta üle, ei suudagi otsustada, mida meenutada või meenutamata jätta. Kuidagi palju oli kõike- meie ühiseid käike, lastega ettevõetut, üksikuid ja ootamatuid seiku meie igapäevaelus.

Alustaks sellest, et paneks kirja selle tunde, kuidas meist sel aastal kevadeks üks suur pere sai. Ehk on asi selles, et sügisel oli uusi saabujaid vaid kaks (kellest ühe lapse ema oli ka juba meie vana tuttav) ning vanad olijad olid juba eelnevalt tuttavad, või on asi selles, et meie hulka on sattunud lapsevanemaid, kes teisi rahule ei jäta ning muudkui rõõmsalt kõigesse kaasavad. Igatahes olime kevadeks kui üks pere, kellega koos oleks võinud veel ühe matkagi teha, kui vaid aega oleks jagunud :)

Mõningad meie tegemised on siiski eredamalt meelde jäänud.

Tavaks on saanud meie sügisene "tutvumismatk". Seekord käisime jällegi vanas tuttavas Endla rabas. Tõsi on see, et vahetus looduses koos lastega toimetades tekib meis ja loodetavasti ka teis selline esmane ühtekuuluvustunne. Saab nalja visatud, saab üksteiselt uudiseid päritud, saab uusi tulijaid kõrvalt jälgitud ning neid ühisesse vestlusringi kaasatud. Ja muidugi need rabalõhnad ja laste väsimatud jalad. Tavaks on saanud, et enne lapsi hakkavad väsimust kurtma pigem emad ja isad.

Isadepäev on eriline. Paljud meie tublid isad on kodust kaugemale tööle sattunud. Isasid ootavad lapsed rühma külla alati erilise õhinaga. Oleme nii palju õppinud, et kutsume emad julgustuseks kaasa. Need eesti isad on mõneti kuidagi aravõitu, aga tublid ja hakkajad tegelikult. Meenub meie muinasjututeemaline mälumäng, milles Annaliisa isa teistele pika puuga ära tegi. See isa vist naudib oma laste voodi serval istumist ning unejutu lugemist.

Meie jõuluaeg kujunes seekord pidulikumaks kui tavaliselt. Algas see meie lasteaia juubelipeoga. Tänu sellele saime palju kingitusi. Lastele üllatusi tehes venib kõrvalt jälgija nägu alati naerule. Neid laste nägudel vahelduvaid ilmeid vaadates on endalgi tunne, et hakkaks õige nende uute autodega mängima :)

Ja siis veel meie "põhud tuppa" projekt ja meie päkapikumaa külastus ja need piparkoogid ja kuusk (jällegi oli Laura-Liisa isa see, kes häbelikult sellega üle läve astus) ja muud jõulused toimetused. Imeline aeg on see jõuluaeg!

Sealt edasi need olematud suusarajad ja tegemata lumememmed. Kurb, kuid talverõõmud jäid seekord üürikeseks.

Aga hoopis ujumas käisime jällegi. Seda ootavad ka lapsed suure õhinaga. Sel aastal olid paljud lapsed väga julged ning kolm neist läksid ka "peaaegu" ujuma. Teistel oli jällegi tahtmine väga suur. Laura-Liisa, Eerik ning Marek olid alati naerulnäoga ja õhinal hakkamas, kui keegi suur kasvõi ühe näpu ulataks toeks. Ujulas on meil alati suured abilised õpetaja Tiiu, kes Eeriku eriliseks lemmikuks kujunes ning onu Aimar, kelle väljamõeldud karussellid ning puksiirautod lastele suurt lusti pakkusid. 

Koostehtust ja -oldust sooviks rääkida veel meie teeõhtutest. Varem pole need olnud nii lõbusad ja kohati isegi "lärmakad". Pidime isegi teie tähelepanu köitmiseks veidi häält tõstma. Seda oli väga tore kuulata, olete hakanud üksteisega häälekalt suhtlema ja nalja viskama. Tore, jätkake sedasi!!!

Kevadistest üritustest meenub vanavanemate külaskäik. Nii palju ja nii kaugelt ja nii lõbusad ja veel paljud vanaisad ka tulid. Selline kirju ja uhke seltskond kogunes meie tuppa. Sai neid kaugelt tulnud vanaemasid- vanaisasid ka kevadisele koolisaatmispeole kutsutud. Ja tulidki :)

Kevad on meie jaoks alati kiire aeg. Arutleme ja naerame isegi selle üle, et suudame meie ikka ennast üle planeerida. Aga tegemata ka ei taha jätta. Kui juba mõttesse tuleb, siis on sellest raske loobuda.

Suur sõit oli meil Tartusse. Lastega kaugele minnes on vastutus alati suur. Kuid asja möödudes mõtleme alati, et "näe kus, polnudki ju õieti, mille üle muretseda." Lapsed on nii tublid ja kavalalt asju ajades säästame ka emasid-isasid rahakotti kulutamast. Sõit ühistranspordiga on koolieelikutele tasuta. Ja nii me trügisimegi nii bussi, kui rongi, kui veelkord bussi (millega me natuke ära eksisime) ja siis veel ühte bussi. Ja sõit ise jättis meisse endisse väga hea tunde, teeks veel kord!

Koolisaatmispidu oli üle pika aja (saadame ju igal kevadel kedagi kooli) jälle huvitav teha. Oli selline uus ja põnev mõte mängida mängukooli. Algul old kahtlused suured, kas mitte saalis sedasi lastega liikudes ja toimetades suur kaos meid ei taba. Tegelikult nautisid nii lapsed, kui ka meie õpetajad, kõike toimuvat. Loodame, et teile meeldis.

Kohvikukülastus oli kui kirss tordil kogu selle suure töö peale. Ja kevadpiknikul tõmbasime sedakorda siis jälle joone alla. Sellest peost jäi tunne selline, et me oleme suur pere. Isegi need emad-isad, kes pidid end mitme lapse vahel jagama, leidsid võimalusi ning saatsid alustuseks suurema õe, kuid lõpuks leidsime, et kõik olid meie puu juurde siiski tee leidnud. Meeldis, kuidas Laura-Liisa ja Loore emad kui muistsed laulumemmed kahekesi poomil istusid ning lustakalt kemplesid, kui kõrgel laululehti tuleb hoida (Loore ema kippus nendega millegipärast vehklema). Meeldis see, et Henry isa saabus imemaitsva ja isetehtud salatiga, meeldis mareki ema ja isa visadus grillpanni kohal.

Ja olenemata sellest, et siin korduvalt on mainitud, et meist on saanud üks suur ja tore pere, lähevad siiski kuus meist tähtsamat tööd tegema ning sügis toob kaasa uued lapsed ja uued vanemad. Kindlasti sama vahvad ja lõbusad ja asised!

Seniks aga kõike ilusat ja huvitavat soojaks ja päikeseliseks suveks!