Niivõrd imeilusad ilmad on hetkel. Nagu Andri ja Oliver on maininud, on loodus meie ümber imeline!
Meie seekordne matk viis meid jälle Parika raba veerele. Sealne õpperada kulgeb ümber südame kujulise järve ning väike rajajupike viib ka raba peale. Ilm oli tõesti ilus- päike, soojus, soe tuul. Kõike oli nagu parasjagu. Looduses on praegu väga kaunid ajad, kõik õitseb ja puhkeb ja lõhnab ja laulab. Kui nüüd natuke viriseda, siis miski ka pinises. Kuid seda me eirasime.
Meie matkaseltskond oli täna lõbus. Seekord ükski isa meiega ei liitunud, kuid see-eest oli kaks vaprat vanaema. Rada polegi ju väga pikk, kuid puhkekohti ja looduse nautimist oli seal küllaga.
Männimetsad on avarad ja valgusküllased, pehme sambla ja mustikavaibaga. Tuleb vist hea marja-aasta. Õisi oli väga palju. Matka algul antud väike ülesanne- looduslikust materjalist kujundada teibitud kaardile kena muster- sai hooga alguse. Igal lapsel olid ette antud ka värvid. Kaisa kleebitud valge ülase õis muutus küll hiljem pruuniks (niiet emagi küsis tüdrukult, et kuhu su valge õis kadus?), Jarko leidis sinakat tooni puutüki ja pani enampakkumisele, selle haaras endale Kaisa ema. Leiti isegi muuluseid punaseid pohli ja kleebiti kaardile. Väga ilus sai.
Sealse järve ääres on väga ilus ja rahulik, konnad laulsid ja luik ujus (kuigi selle kuningliku linnu me peletasime oma seltskonnaga järve teise äärde). Vesi sillerdas päikese käes, oleks tahtnud sinna istuma jäädagi. Edasi rännates leidsime peagi jälle väikse pingi, puhkasime ja nautisime taas loodust. Laste suud muudkui matsusid. Oli vaja need üüratud matkakotid kergemaks süüa ju ometi. Kevin matsutas vahepeal suisa tundmatut pirukat, isegi ema ei teadnud, kust ta selle sai.
Rabas oli natuke palav, kuid see-eest ilus ja Ragne-Maria vanaemale pakkus see erilist elamust. Tema nägi elus esimest korda laugast. Puhkasime jälle ja nautisime sealset ilu.
Edasi kõndides nägime rähni poolt auklikuks toksitud pehkinud puud ja maa sees saladuslikke auke. Ragne arvas, et seal elab jänes.
Meie jalutuskäigu lõpus püüdsime matka pihku. Igaüks ütles, mis enim meelde jäi. Nimetati mände, männilõhna, mustikaid, järve, luike, ilusat ilma, päikest, raba ja toredat seltskonda. Seltskond oli meil tõesti tore ja üksmeelne. Mina ei kuulnud küll ühtegi porisemist. Oli tõesti hea Teiega koos olla ja veeta üks tõeliselt mõnus päev.
Seda pehkinud puud oleks lapsed niikauaks jäänudki lahti harutama, kui see puu oleks tolmuks lahti harutatud saanud. Ragne hõikas, kui oli ühe puutüki kätte saanud, et "oh sa poiss!" Lastele meeldib asju lammutada! Andke kodus neile katkine raadio kätte.
No comments:
Post a Comment