Ükskord eksis lehm parmude eest joostes metsa ära. Karu kutsus ruttu teised loomad kokku, et arutada, mis lehmaga peale hakata. Osad pakkusid, et lehma peaks metsast välja aitama, teised leidsid, et vahest annab midagi targamat teha.
Sel moel arutades läks loomadel kõht tühjaks. Öökull ütles:
"Kuna meil on lehm, ei pea me nälga kannatama. Lüpsame ta ära ja joome piimast kõhu täis."
Nii tehtigi. Kui kõigil kõht täis, hakati edasi arutama. Kaaluti ja peeti nõu. Ragistati ajusid ja pandi päid kokku. Lõpuks läks loomadel selle arutamise peale jälle kõht tühjaks. Öökull ütles jälle:
"Kuna meil on lehm, ei pea me tühja kõhtu kannatama. Lehm annab piima ja piimast saab suppi. Lüpsame lehma ära."
Nii tehtigi. Valmistati maitsev supp jänese toodud aedviljadega. Kõik pugisid kõhu täis. Mäger arvas seepeale, et jätaks õige lehma endale. Rähnionu aga arvas, et lehm on inimeste oma ja ta tuleb neile ilusti tagasi viia. Nii otsustatigi.
Ka meie lastele maitsevad piim ja sellest valmistatud tooted :)
AITÄH
ReplyDeleteET SAIN MAKUSAT
ReplyDelete12345678910
ReplyDelete