Eesti Piimandusmuuseum on väga vahva koht. Seal on palju vanu asju. Lastele kindlasti nii mõistetamatuid ja võib-olla natuke ka igavaid, kui poleks sealset sõbralikku perenaist Tiinat (Piima Tiina, nagu ta ise ennast tutvustab). Väga lahke ja lastega nii muhedalt suhtlev tädi. Kõik pealtnäha vana ja igav sai nii huvitavaks ja mänguliseks räägitud. Kevin oli meil lõpuks mängult talunik, kes oma kaks rasket piimaanumat meiereisse veeretas, et sealne kuri tädi Ida tema piima üle vaataks. Kas kärbseid on või kas piim ikka jahe on. Ja siis saabus talumees Alex, kes Keviniga hobusekaupa püüdis teha. Lastel oli huvitav ja meid ajas itsitama.
Jäätisetegu algas meil suure vaidlusega, mis ilmselt mõne "taluniku" oleks suisa tülli ajanud. Nimelt oli tädi Tiinal koore vahustamiseks välja pakkuda visplid (mis iga lapse koduses köögis neile teadaolevalt olemas olid) ja siis üks vändaga naljakas käsimikser (ilmselt tuli see tuttav ette vaid meile suurtele). Just selle vändaga käsimikseri eest oleks mõni meie väike talunik andnud vist terve oma karja. Saime kuidagi sõbralikult ikka kordamööda seda kõik katsuda ja proovida. Jäätis tuli imehea. Rammus ja väga magus. Aitäh sealsele perenaisele!
No comments:
Post a Comment