Täna tutvusime Ahjualusega ning läksime seiklema. Nimelt toodi meie rühma teade, et meid ootavad kana, kakuke, soolamemm, konn ja sokk. Täpselt ei teadnud keegi, milleks meid oodati.
Kana mureks oli seemnekausis valitsev segadus. Tegime kaagutades tiivasirutusi ja asusime kanale appi seemneid sorteerima. Tänuks anti meile pakk seemneid.
Kakuke ei julgenud meile ustki avada, küsis enne, ega me rebast või hunti kaasa toonud. Ei toonud, kuigi Loore väitis, et tema emme on karu näinud :) Karu ei läinud arvesse. Aitasime kakukesele suure ja tugeva maja ehitada. Igaksjuhuks ei teinud ühtegi akent. Tänuks saime juuretist.
Soolamemm (kes laste meelest oli lumememm mis lumememm), oli oma üllatuse peitnud suure paelakera sisse. Kerisime lahti ning leidsime väikse muna sisse peidetud soola.
Konn oli selline uhke ja ei andnud meile oma kaevust tilkagi vett ilma vaevata. Ise ujus krooli ja selili ja konna oma ilusate sokkidega, kuid lapsed pidid mööda kitsast purret vett tassima. Saime pudeli täis ning jätsime konna kardina taha toonekurge kartma.
Sokk oli lahke ja lõbus. Mängisime ja tantsisime ning keerutasime veski tiivikuid. Tänuks anti kotike rukkijahu.
Homme kuulame veel Ahjualuse õpetussõnu ning asume leivatainast sõtkuma.
Loen endiselt teie tegemistest ja jätkuvalt on teil vahvad ja õpetlikud toimetused. Kiitus :)
ReplyDeleteTore sinustki kuulda, Margit :) Sul ja su perel läheb kindlasti hästi.
ReplyDelete