Terve nädala oleme oma rühmas võõrustanud sellist kummalist, kaugetest aegadest pärit tegelast nagu Ahjualune. Vestnud on ta lastele lugusid põllutöödest aegadel, mil iga peremehe tallis oli hobune. Lugusid sai kuulatud ka rehepeksus ning tuuleveski tööst, ka sellest, kui tähtis ja tarviline oli toidulaual leib. Lapsed väänasid püüdlikult oma suid vormides neile võõraid sõnu nagu külimit, sirp, rehepapp või käsikivi. Oli huvitav vaadata pilte nendest võõrastest tööriistadest.
Täna puges see väike karvane tegelane lõpuks ka meie ahju alla leivalõhna ootama.
Juba eile sai valmis segatud eelkergitustainas, täna sai see lõplikult küpsetuskõlblikuks sõtkutud ning osasse soolalihakuubikuid ja teise seemneid segatud. Küllap see leivategu saab olema õnnestunud ja leib imemaitsev.
No comments:
Post a Comment