Nädal kulgeb meil lehmast ja piimast rääkides. Lehm on suur, tal on sarved, tal on udar, saba on pikk. Selleks on pikk, et kärbseid saaks vehkida. Lehm ei ole lemmikloom, sest ta ei mahu uksest tuppa, jääb ukse vahele kinni. Lehm annab meile piima. Nii tähtis loom on lehm.
Külas käis väike Mari, kes oli hambaarsti juures oma ühte hambaauku parandamas käinud. Mari sai kaasa õpetussõnad- söö ja joo palju piimatooteid, siis on su hambad tugevamad. Tüdruku ema tõttaski poodi ja see suur piimatooteid täis kott saabus täna hommikul meie rühma.
Kotist leidsime kohupiima, juustu, hapukoort, joogijogurtit ja jogurtijooki (seda viimast tuli raputada ja saputada, meie tegime seda tantsides, kõik lapsed said tantsides raputada), vahukoort, pudingit, kohukesi. Oleks ka jäätist saanud, kuid Maril oli kurk natuke haige, seetõttu ema talle seda ei ostnud.
Aga kõik see toredam oli see, et me sõime selle koti kõik tühjaks. Kohupiimast ja vahukoorest tegime imemaitsvat marjavahtu. Mmmmmm.....
Oleme õnnelikud, et meil on olemas mihklilaadal kogutud raha, mille eest edaspidigi lapsi kokanduse vallas harida püüame.
No comments:
Post a Comment